Kaheksakordne Eesti meister jätkab uute võitude püüdmist

Print

Eesti üks teenekaim naismaletaja Tatjana Fomina alustas maletarkuste omandamist suhteliselt hilja, alles 10 või 11-aastasena. Käigud õpetas selgeks isa, seejärel algasid tõsisemad maleõpingud Tallinna Pioneeride Palees Lembit Vahesaare juhendamisel.

Noorena proovis Fomina sarnaselt teiste lastega praktiliselt kõiki alasid. Lühemat või pikemat aega sai harrastatud kergejõustikku, tennist, lauatennist. Armsaks sai siiski vaid male.

Hea mängijana pidas ta vajalikuks oma oskuste noorematele edasi andmist. Tänaseks on Fomina lastega töötanud kaugelt üle kolme aastakümne- alates 1971. aastast. Moskva olümpia-aastal omandas ta juristipaberid, kuid juristina tööle ei asunud. Eelistatud oli endiselt õpetaja- ja treeneriamet, sest see võimaldas käia erinevatel malevõistlustel. Juristina töötades vaevalt selline võimalus olnuks.

Treenerina on Fomina aidanud heaks maletajaks sirguda Mihhail Rõtšagovil, Sergei Karjakinil ja Louisa Allekandil. Oma ainsale tütrele üritas Fomina samuti malet õpetada, kuid tüdruk ei läinud edasi ja malet mängida ei tahtnud. Vägisi ühegi alaga last tegelema sundida ei saa, mängimisest peab rõõmu tundma.

Fair play eelkõige

Males Fominal kindlaid eeskujusi ei olnud. Rahul on ta sellega, et sattus heade treenerite rühma. Males ongi tema arvates tähtsaimal kohal inimene, tema inimlikud omadused.

Omal ajal avanes võimalus võistelda koos Paul Keresega, Fomina meenutab: “Olen isegi Kereselt kiidusõnu kuulnud. Olin temaga ühes võistkonnas NSV Liidu esimesel maleolümpial Moskvas 1972. aastal. Päästsin ühe raske seisu- vastane pani suure materiaalse ülekaalu juures pati. Keres tuli ja ütles “tubli”, kuid siiski oli meie vanusevahe nii suur, et temaga koos töötada, analüüsida mul ei õnnestunudki.”

1975. aastal saavutas Fomina NSV Liidu naiste 35. meistrivõistlustel Frunzes hõbemedali, mis tagas pääsu tsoonidevahelisele turniirile. Enne viimast vooru tekkis väga eetiline probleem. Fomina oli hilisemast võitjast Belavenetsist poole punktiga maas, kuid viimane andis mõista, et teeb otsustavas voorus viigi.

Fominal oli seega reaalne võimalus jõuda esikoha jagamiseni ja läbi teiste osalejate jõudis temani pakkumine, et toakaaslane, heal tasemel meister Tamara Belova võib Eesti esindajale tahtlikult kaotada. 1975. aastal olid esmakordselt NSV Liidu naiste meistrivõistluste ajaloos rahalised auhinnad, loomulikult oleks Fomina auhinnarahast osa sellise tehingu korral läinud veel mõnele teiselegi mängijale. Summad polnud just suured.

Hämarast tehingust Fomina loobus. Viimases voorus pakkus ta Belovale viiki, mis tagas koha tsoonidevahelisel turniiril ja suure kodumaa esikolmikus. Mänguga võitmiseks oli Fomina liiga väsinud, eelnevad 15 vooru olid nõudnud viimastegi jõuvarude välja panemist.

Tol hetkel mõtles ta: “Kui ma olen nii hea, siis võin veel NSV Liidu meistriks tulla ja kui ma ei ole nii hea, siis ei ole mul seda tiitlit vaja.” Hiljem avanes veel korduvalt võimalus osaleda NSV Liidu tšempionaadil, kuid suurriigi naismaletajate mänguoskus üha paranes ja peale 1975. aastat ei õnnestunud enam ühelgi Eesti naismaletajal isegi mitte esikümnesse jõuda.

Tagantjärele teeb Fominale tehingust loobumine siiski vaid rõõmu, südametunnistus on puhas ja lastele võib julgelt otsa vaadata. “Mind häirib, kui keegi teeb sohki sellisel väga madalal tasandil. Arvan, et eelmise aasta viimasel meeste nädalalõputurniiril oli tegu sohiga. Minule ei olnud tollal vaja NSV Liidu tšempioni nimetust, kuigi teadsin, et see tagab kõrgema stipendiumi ja pääsu rahvusvahelistele turniiridele.”

Ehlvesti ja Rõtšagovi kõrval kõigil maleolümpiatel

Eesti osales iseseisva riigina enne teist maailmasõda kolmel maleolümpial: 1935. aastal Varssavis, 1937. aastal Stockholmis ja 1939. aastal Buenos Aireses. Seejärel võttis okupatsioon meilt selle võimaluse. Taasiseseisvunud riigina pääses Eesti esmakordselt maleolümpiale 1992. aastal. Nii mees- kui naiskond on sellest hetkest kaasa mänginud kõigil kahe aasta tagant toimuvatel maleolümpiatel.

Alati on meeskonda kuulunud rahvusvahelised suurmeistrid Jaan Ehlvest ja Mihhail Rõtšagov. Ainsa naisena pole karussellilt siiani veel kordagi maha astunud just Fomina. Alati on ta naiskonnale appi tulnud ja just temale on usaldatud liidriroll, sest mängida on tulnud vaid esimesel ja teisel laual. Selle ilusa rea üle on Fomina uhke.

Meeldejäävaim on Novi Sadi maleolümpia 1990. aastal, kuhu Baltikumi koondised küll kohale sõitsid, kuid mängima neid ei lubatud. Olukord oli poliitiliselt ülimalt pingeline: Baltikum üritas lahku lüüa NSV Liidust, pingeline oli olukord ka Jugoslaavias. Novi Sadis toimusid rahvarahutused, õhus oli sõda. Võib-olla just sarnase poliitilise olukorra ja probleemide tõttu ei lubatud Eesti koondisel Jugoslaavias mängida.

Peale Novi Sadi meenub Fominale kohe maleolümpia Filipiinidel 1992. aastal: “Seal oli palju mängus: eksootika, iseseisvus, esimest korda...”

Kummaline, et Rahvusvaheline Maleliit (FIDE) on tihti valinud suurvõistluste korraldamiseks ebastabiilse riigi või piirkonna. Kui Novi Sad oli sõja äärel, siis ega Manila ja Moskvagi teab kui stabiilsed maleolümpia paigad olnud. Tõeline põrgu oli Fomina sõnul lahti Jerevanis 1996. aastal: keset olümpiat saabusid linna tankid.

Tänavune maleolümpia toimub sügisel Hispaanias, kus alles hiljuti toimus suur terrorirünnak, MM on planeeritud Liibüasse. Sellele reale võiks veel lisada, et 2000. aastal mängisid Viswanathan Anand ja Aleksei Širov FIDE tiitlimatši Iraanis.

TATJANA FOMINA

Sündinud: 26.04.1954 Tallinnas

Elukoht: Tallinn

Haridus: Tallinna 30. keskkool 1971, TRÜ õigusteaduskond 1980, TPÜ filoloogiateaduskond 2002

Töö: Tallinna Malekoolis treener 1971-1981, Vabariiklik Remondi ja Ehitustrusti jurist 1981-1991, Mustamäe Laste Loomingu Maja maleringi juhataja aastast 1992

Tiitlid males: naiste rahvusvaheline meister 1978

Tulemused males: NSV Liidu koolinoorte meister 1971, NSV Liidu aü-te noortemeister 1972, NSV Liidu maaspordiühingute meister 1979 ja 1981, Balti turniiri võitja 1985, 1988 ja 1990, Stockholm 1976 I, Kokozin 1984 I, Sankt Peterburd 1994 I, 8-kordne Eesti meister aastatel 1977, 1978, 1983, 1989, 1992, 1998, 2002 ja 2003

Treenerid: Lembit Vahesaar, Boriss Rõtov, Iivo Nei, Harry Pohla, Andres Vooremaa

Hobid: koer, inglise keel, live dance, male

Nimekas hollandlane maletas Pärnu turniiril

Pärnus 15.-18. aprillini toimunud I Jüri Vetemaa mälestusturniiril osalesid maletajad kümnes riigist. Üks huvitavaim külaline oli kahtlemata rahvusvaheline suurmeister Harmen Jonkman Hollandist.

Mehe Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) poolt rehkendatav reiting on langenud 2421 punktini, kuid ometi on ta maailma males tähtsal kohal. Nimelt koostab ta internetilehekülje chessbase tarbeks malekalendrit, kus antakse infot kõigi olulisemate maleturniiride kohta maailmas.

Tema internetilehekülge külastavad pea kõik maailma tippmaletajad. Sealt on alati võimalik leida operatiivset infot lähenevate maleturniiride kohta. Päevas tehakse leheküljel 300-400 hiireklikki, kuus klikatakse saidil umbes 10000 korda.

28-aastane Jonkman alustas maleõpinguid 5-aastasena isa juhendamisel, kuid juba aasta hiljem võitis ta oma isa ja viimasel kadus huvi poisiga võimeid võrrelda. Peagi saavutas Jonkman Hollandi noortemeistri tiitli ja neid tiitleid kogunes tal aastate jooksul neli.

Peale armeeteenistust õppis hollandlane turundust ning pühendus malele. 1996. aastal saavutas ta rahvusvahelise meistri tiitli ning aastast 2002 on suurmeister. Teda loetakse tugevaks teoreetikuks, eriti just mustade malenditega.

Beverwijk’is elava maleprofi noorem vend töötab tennisetreenerina ning õde üritab läbi lüüa elukutselise tennisistina. Tennis ongi jalgpalli järel Hollandis populaarseim spordiala, male lõpetab esikümne.

“Populaarsuse tipus oli male Hollandis peale Max Euwe maailmameistriks tulekut, seejärel tõusis rahva lemmikuks Jan Timman” rääkis Jonkman kohalikust maleelust. Timman oli aastaid üks maailma juhtivaid maletajaid, kuid maailmameistriks tal tulla ei õnnestunud. Tänaseks on ala populaarsus küll veidi langenud, kuid endiselt toimub Hollandis palju tugevaid turniire- tuntuim neist Wijk aan Zees.

Eestist teadis Jonkman enne Pärnu turniiri vaid seda, et me oleme võitnud Eurovisiooni lauluvõistluse ja meie 5-kroonisel rahatähel on kujutatud Paul Kerest. Kindlasti sai ta Pärnus veedetud aja jooksul Eesti kohta nii mõndagi uut teada.

Tšehhis saavutati esikolmiku kohti

Juba üheksandat aastat järjest osalesid Eesti noormaletajad treener Mari Kinsigo eestvedamisel Euroopa noorte talentide turniiril Tšehhimaa väikelinnas Frydek-Mistekis. Võistlus on noorte maailma- ja Euroopa meistrivõistluste järel tähtsuselt ja suuruselt kolmandal kohal maailmas.

Kui esimestel aastatel oli treener Kinsigol kaasas vaid viis õpilast, siis tänaseks on delegatsiooni suurus mitmekordistunud. Kuna Kinsigo töötab treenerina mõlemal pool Soome lahte, siis osales tänavu Tšehhimaal 21 Eesti ja Soome noort maletajat. Trantspordiga on viimastel aastatel abistanud Mootorreisid AS.

Noorte talentide turniir toimus tänavu juba 25ndat korda. Eesti esindajaist saavutas Roman Holvason kuni 10-aastaste vanuseklassis 7 punktiga 9st tubli kolmanda koha. Teised Eesti noormaletajad selles vanusegrupis kahjuks etteotsa ei jõudnud, osalejaid oli 40.

Kuni 12-aastaste vanuseklassis jagasid soomlane Mikko Kurkijärvi ja Eesti esindaja Juri Holvason 6,5 punktiga 3.-7. kohta. Samas grupis kogus Karl-Eerik Luigend 5, Aleksander Vein 4,5, Hendrik Osula 4 ja Jan-Romet Kroonmaa 1,5 punkti. Osalejaid oli 49.

Kõige vanemate, kuni 14-aastaste seas lõpetasid Kinsigo õpilased Jevgeni Rumjantsev ja Jussi Marttinen (Soome) mõlemad 4 punktiga tabeli keskosas. Osalejaid oli 48.

Samas toimus ka lahtine turniir, kus osalesid Kinsigo kõige vanemad õpilased. Ilja Vovk ja Rauno Järvinen (Soome) lõpetasid mõlemad 5 punktiga, mis tagas 57 osaleja seas 19.-25. koha jagamise.

Tšehhimaa väikelinn on end selle turniiri läbiviimisega kinnitanud jõuliselt Euroopa noortemale kaardile. Eesti noorte seas kogub võistlus samuti aasta-aastalt üha enam populaarsust ja treener Kinsigo sõnul hakkavad lapsed tihti pool aastat enne võistlust Tšehhimaale sõidu kohta küsimusi esitama.

Lembit Olli mälestusturniiri esikoht läks jagamisele

Tallinnas toimus eile, 24. aprillil 5. Lembit Olli mälestusturniir. Esikoht läks jagamisele rahvusvahelise meistri Meelis Kanepi ja rahvusvahelise suurmeistri Kaido Külaotsa vahel, kes mõlemad kogusid 8 punkti 9st. Kolmas koht kuulus 7 punktiga Igor Krupenskile. Järgnesid võrdselt 6,5 punktiga rahvusvahelised meistrid Tarvo Seeman ja Aleksander Veingold ning Vitali Šlõkov. Osalejaid oli kokku 64 ja mängiti kiirmalet ajakontrolliga 20 minutit partiile kummalegi vastasele. Tegemist oli tänavuse aasta nädalalõputurniiride sarja esimene osavõistlusega.