Artikkel 6. Malekell
6.1 Malekellal on kaks poolt, mis on omavahel ühendatud selliselt, et neist ainult üks võib korraga
töötada.
Malekoodeksis tähendab kell üht neist pooltest.
Noolekese langemine tähendab mängijale ettenähtud aja lõppemist.
6.2
a) Malekella kasutamisel peab kumbki mängija tegema miinimumarvu käike või kõik käigud
selleks ettenähtud aja jooksul. Igal käigul võib ka lisada täiendava ajahulga. Kõik see tuleb
eelnevalt kindlaks määrata.
b) Mängija ühel perioodil kokkuhoitud aeg lisatakse tema ajale, mis on ette nähtud järgmiseks
perioodiks, välja arvatud ajaviivitusmooduse kasutamisel.
Ajaviivitusmooduse kasutamisel saavad mõlemad mängijad kindlaksmääratud
põhimõtlemisaja. Nad saavad samuti kindlaksmääratud lisaaja igale käigule. Põhiaeg hakkab vähenema alles
siis, kui lisaaeg on otsas. Tingimusel, et mängija seiskab oma kella enne lisaaja lõppu, ei
muutu põhiaeg, sõltumata sellest, kui palju lisaaega kasutati.
6.3 Malekella kummalgi poolel on nooleke. Kohe pärast noolekese langemist tuleb kontrollida artikli
6.2a nõuete täitmist.
6.4 Enne partii algust otsustab kohtunik, kuhu malekell asetatakse.
6.5 Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid.
6.6 Kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, minetab valgete malenditega mängija kogu aja, mis
kulub tema saabumiseni, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti.
6.7 Mängija, kes ilmub malelaua juurde rohkem kui üks tund pärast mängukorra ettenähtud algust,
kaotab partii, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti.
6.8
a) Partii jooksul seiskab kumbki mängija pärast malelaual oma käigu tegemist oma kella ja
käivitab ühtlasi vastasmängija kella. Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata.
Tema käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole oma kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud
käik lõpetab partii. (Vt. artiklid 5.1 ja 5.2)
Aega malelaual käigu tegemise ning oma kella seiskamise ja ühtlasi vastasmängija kella
käivitamise vahel loetakse mängijale ettenähtud aja osaks.
b) Mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu. Mängijal on keelatud
hoida oma sõrme kellanupul ja selle kohal rippuda.
c) Mängijad peavad käsitsema malekella korralikult. On keelatud seda jõuga taguda, seda üles
tõsta või seda pikali lüüa. Kella väära käsitsemise eest karistatakse vastavalt artiklile 13.4.
d) Kui mängija on võimetu kella kasutama, võib ta hankida selle toimingu tegemiseks kohtunikule
vastuvõetava abilise. Kohtunik korrigeerib kellanäite õiglasel moel.
6.9 Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või kui emb-kumb mängijatest on
esitanud selle kohta põhjendatud taotluse.
6.10 Välja arvatud juhul, kui rakendub artikkel 5.1 või üks artiklitest 5.2a, b ja c, on partii kaotanud
see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii
viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku
määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul.
6.11 Kella iga näit loetakse lõplikuks, kui pole ilmseid defekte. Ilmse defektiga malekell tuleb
asendada.
Kohtunik asendab kella ja tegutseb oma parema äranägemise järgi, määrates kindlaks, mis
aegu peab uus kell näitama.
6.12 Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes
esimesena, siis
a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase;
b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik
ülejäänud käigud.
6.13.
a) Kui partii tuleb katkestada, siis seiskaab kohtunik kellad.
b) Mängija võib seisata kellad, et kohtunikult abi otsida, näiteks kui on aset leidnud etturi
muundamine ja vajalikku malendit pole käepärast.
c) Kohtunik otsustab, millal mingil juhul partiid jätkatakse.
d) Kui mängija seiskab kellad kohtunikult abi otsimiseks, otsustab kohtunik, kas mängijal oli
küllaldane põhjus kellade seiskamiseks. Kui on ilmne, et mängijal polnud kellade
seiskamiseks küllaldast põhjust, karistatakse teda vastavalt artiklile 13.4.
6.14 Kui tekib määrustevastasus ja/või malendid tuleb oma varasematele kohtadele tagasi asetada,
peab kohtunik toimima kellanäitude määramisel oma parema äranägemise järgi. Vajaduse korral
peab ta samuti korrigeerima kella käiguloendurit.
6.15 Mängusaalis on lubatud ekraanid, monitorid või demonstratsioonilauad, mis näitavad malelaual
tekkinud seisu, tehtud käike ja nende arvu, ning kellad, mis ühtlasi näitavad käikude arvu.
Mängija ei saa siiski esitada mingit taotlust, mis põhineks sel moel esitatud informatsioonil.
|