[ Eelmine ]  [ Järgmine ]

 
 
 

F. REEGLID MÄNGUKS PIMEDATE JA VAEGNÄGIJATEGA

F1 Turniiride korraldajatel on õigus rakendada järgmisi reegleid vastavalt kohalikele tingimustele. Võistlusmales nägija ja vaegnägija (juriidiliselt pimeda) vahel võib ükskõik kumb mängijatest nõuda kahe laua kasutamist: nägev mängija kasutab normaalset lauda, vaegnägija eriliselt valmistatud lauda. Eriliselt valmistatud laud peab vastama järgmistele nõuetele:

a) laua suurus olgu vähemalt 20 x 20 cm;
b) mustad väljad peavad olema veidi kõrgemad;
c) igal väljal peab olema kinnitussüvend;
d) igal malendil peab olema väljaulatuv osa, mis sobib kinnitussüvendisse;
e) malendid olgu Staunton-tüüpi, seejuures mustad malendid eriliselt märgitud.

F2 Partiid mängitakse vastavalt järgmistele reeglitele:

1. Käigud tuleb selgelt teatada. Vastasmängija peab käiku kordama ja tegema selle oma laual. Et teated oleksid võimalikult selged, on soovitav kasutada järgmisi nimesid vastavate tähtede asemel:

A - Anna B - Bella C - Cesar D - David E - Eva F - Felix G - Gustav H - Hector

Kasutada tuleb algebralist notatsiooni. Read valge poolt musta poole saavad saksakeelsed numbrid:

1 - eins 2 - zwei 3 - drei 4 - vier 5 - fünf 6 - sechs 7 - sieben 8 - acht

Vangerdus teatatakse “Lange Rochade” (sks. pikk vangerdus) ja “Kurze Rochade” (sks. lühike vangerdus). Malendid kannavad nimesid: König, Dame, Turm, Läufer, Springer, Bauer. Etturit muundades peab mängija teatama, missuguseks malendiks ettur muundatakse.

2. Vaegnägija laual loetakse malend puudutatuks, kui see on kinnitussüvendist välja võetud.

3. Käik loetakse sooritatuks, kui:
a) löömisel on malend eemaldatud käigul oleva mängija laualt,
b) malend on asetatud teise kinnitussüvendisse,
c) käik on teatatud.
Alles seejärel käigustatakse vastasmängija kell. Nägeva mängija suhtes rakendatakse punktide 2 ja 3 osas normaalseid reegleid.

4. Vaegnägijatel on lubatud kasutada erilise konstruktsiooniga malekella. Sellel peavad olema järgmised omadused:
a) Numbrilaual, kus on tugevad osutid, peab iga 5 minutit olema märgitud punktiga ja iga 15 minutit kahekõrgema punktiga.
b) Kontrollnooleke olgu kergesti kombatav. Tuleb hoolitseda, et nooleke ei takistaks minutiosuti kompamist täistunni viimasel viiel minutil.

5. Vaegnägija peab pidama partiiprotokolli pimedate kirjas (Braille), kirjutades või võtma käigud magnetofonilindile.

6. Suulisel teatamisel juhtunud viga tuleb kohe parandada ja seda enne vastasmängija kella käigustamist.

7. Kui partii jooksul tekivad laudadel erinevad seisud, tuleb need korrigeerida abikohtuniku ja mõlema mängija partiiprotokollide abil. Kui protokollid ühtivad, peab mängija, kes on kirjutanud õige, teinud aga vale käigu, parandama oma seisu, nii et see vastaks protokollile.

8. Kui juhtub, et ka partiiprotokollid erinevad teineteisest, tuleb pöörduda tagasi seisu juurde, kus protokollid ühtivad. Abikohtunik peab vastavalt korrigeerima kellade näite.

9. Vaegnägijast mängijal on õigus kasutada abilist, kellel on järgmised kohustused või osa nendest:
a) teha emma-kumma mängija käigud vastasmängija laual,
b) teatada mõlema mängija käigud,
c) pidada vaegnägijast mängija partiiprotokolli ja käigustada tema vastase kell (arvestades punkti 3c),
d) teatada vaegnägijast mängijale tema palvel tehtud käikude arv ja mõlema mängija poolt kasutatud aeg,
e) nõuda partii võitu, kui vastasmängija on ületanud aja, ja informeerida abikohtunikku, kui nägev mängija on puudutanud üht oma malenditest;
f) sooritada vajalikke toiminguid partii katkestamisel.

10. Kui vaegnägijast mängija ei kasuta abilist, võib nägev mängija kasutada abilist, kes täidab punktides 9a ja 9b märgitud kohustusi.