Mõned abistavad märkused turniiritabeli lugemisel :

Mustad ruudud = peadiagonaal. Mängija i mängib mängija j vastu, kui j-ndas veerus asub must ruut j-ndal real.

Tabel jaguneb kaheks suuremaks põhiruuduks (värvitud hallikaks ja kollakaks). Vasakpoolse tabeli pikkus (lahtritena) on alati sama suur kui vooru number (Seega nt N=10 korral on 4. voorus vasakpoolne tabel 4 lahtrit lai, 4 lahtrit kõrge ja digonaalil on samuti 4 lahtrit). NB ! Esimeses voorus on seega vasakpoolne ruut pikkusega 1. Vasakpoolse tabeli ülemine vasakpoolse tipu lahter asub alati 1. mängija 1. lahtris.

Parempoolne ruut jätkub vasakpoolsest ruudust paremal ja all, nii et nende tipud puutuvad kokku. Parempoolse ruudu pikkus võrdub voorude arvuga, millest on maha lahutatud hetkel loetav voor (Seega 9 mängija korral 4. voorus on vasakpoolne ruut neli lahtrit pikk ja parempoolne 9-4=5 lahtrit. Sama tulemuse annab 10 mängija tabel, sest voorude arv on alati paaritu).

NB ! Need kaks põhiruutu on alati kas üks paaritu- ja teine paarispikkusega v üks paaris- ja teine paaritupikkusega ! Seega, kui mängijaid on paarituarv, siis turniiritabel sisaldab kaks sellist ruutu, kui mängijaid on paarisarv, siis jääb alati üle viimane rida ja viimane veerg.

Kui oleme meile huvipakkuvas voorus eraldanud kaks põhiruutu, nagu üleval kirjeldatud, siis saab selle vooru paarid kokku panna järgmisel viisil : vooru paarid loetakse kokku peadiagonaaliga lõikuvatelt mõlema eraldatud ruudu diagonaalidelt (vt. tabeli näiteid, erinevaid voore ja erinevaid mängijate arve). Kui ruut on paaritupikkusega, siis selle ruudu keskel asuv mängija mängib turniiritabeli viimase mängijaga (paarisarvu osalejate korral) või on vaba (paarituarvu oselejate korral).

Konkreetsete paaride jaoks määratakse värvid värvireeglite järgi.