FIDE TURNIIRIMÄÄRUSED
Heaks kiidetud FIDE Peaassambleel 1986, viimane redaktsioon 1998.
Võistlust tuleb mängida vastavalt FIDE malekoodeksile. FIDE turniirimäärusi tuleb kasutada seoses malekoodeksiga ja need ei tohi sellega mingil moel vastuolus olla. Nad on rakendatavad kõigil ametlikel FIDE võistlustel. Sedavõrd kui nad on rakendatavad, on nad soovitatavad rakendamiseks ka kõigil FIDE reitinguarvestusse minevatel võistlustel.
Eeldatakse, et mistahes võistluse korraldajad, mängijad ja kohtunikud tutvuvad nende eeskirjadega enne võistluse algust.
1. Kutsed ja registreerimine
1.1 Kui FIDE on nimetanud korraldaja (administraatori), peab see vastavate rahvuslike föderatsioonide kaudu saatma kutsed kõigile selle võistluse potentsiaalsetele osavõtjatele. Kutsekirjad peab ülemaailmse võistluse puhul kõigepealt heaks kiitma FIDE president, maailmajao võistluste puhul aga maailmajaopresident.
1.2 Kutse peab olema nii täielik kui võimalik, määrates selgelt kindlaks eeldatavad tingimused ja esitades kõik mängijatele teadmiseks kasulikud üksikasjad.
a) Turniiri kuupäevad ja toimumise paik
b) Hotell, kuhu mängijad paigutatakse (kaasa arvatud e-maili-, faksi- ja telefoninumbrid).
c) Turniiri ajakava: saabumise, avatseremoonia, loosimise, mängu, lõputseremoonia ja lahkumise kuupäevad, kellaajad ja kohad.
d) Ajakontroll ja turniiril kasutatavate kellade tüüp.
e) Rahaline korraldus: sõidukulud, majutamine, kestus, mille jooksul toitlustatakse ja majutatakse või majutamise maksumus, kaasa arvatud mängijat saatvate isikute eest; toitlustamise korraldus; stardiraha, taskuraha, osavõtumaks, kõik auhinnafondi üksikasjad, kaasa arvatud eriauhinnad, punktihonorar, valuuta, milles raha välja makstakse; maksukohustus; viisad ja kuidas neid hankida.
f) Ringsüsteemis turniiri planeeritud kategooria, osavõtjate arv, kutsutud mängijate nimed ja kohtuniku nimi.
g) Päev, millal mängija peab andma kutsele kindla vastuse, ja koht kuhu ta peab oma saabumisaja teatama.
h) Mängija kohustused ajakirjanike suhtes.
i) Kasutatav paarimissüsteem.
1.3 Kui see on tehniliselt võimalik, tuleb kutse FIDE võistlusele saata hiljemalt neli kuud enne ürituse algust.
1.4 FIDE võistluse eest vastutav rahvuslik föderatsioon võib anda selle tehnilise korralduse administraatorile. Rahvuslik föderatsioon nimetab korralduskomitee, kelle üks liige määratakse turniiridirektoriks. Korralduskomitee vastutab kõigi rahaliste, tehniliste ja korraldusküsimuste lahendamise, vajalike tingimuste tagamise, mänguinventari, majutuse ja propaganda eest.
1.5 Korraldaja tagab kõigi FIDE võistluse mängijate, sekundantide, kohtunike ja ametiisikute arstiabi ja ravimid ning kindlustab nad õnnetuse vastu, tagades arstiabi ja ravimid äkilise haiguse, kirurgiliste operatsioonide jne., mitte aga kroonilise haiguse puhul. Korralduskomitee nimetab võistluse ametliku arsti.
1.6 Kui mängijale on saadetud kutse, ei saa seda tagasi võtta, kui mängija on kutse ettenähtud kuupäevaks vastu võtnud. Kui võistlus jäetakse ära või tühistatakse, maksavad korraldajad kompensatsiooni.
1.7 Kui mängija on kutse formaalselt vastu võtnud, siis peab ta mängima, välja arvatud erakorralistel juhtudel, näiteks haiguse või võimetuse puhul. Mingi teise kutse vastuvõtmine pole vabandatavaks loobumise põhjuseks.
2. Loosimine
2.1 Loosimine olgu avatud mängijatele, külalistele ja ajakirjanikele.
2.2 Loosimine peab toimuma hiljemalt 12 tundi (üks öö) enne esimese vooru algust. Kõik mängijad peavad loosimisel osalema. Mängijat, kes pole loosimisele õigeaegselt ilmunud, võib võistlusesse lülitada peakohtuniku äranägemisel.
2.3 Kui mängija loobub või kõrvaldatakse võistlustelt pärast loosimist, kuid enne esimest vooru, tuleb loosimine korraldada uuesti, välja arvatud järgmisel kahel juhul:
b) kui ärajäävat mängijat asendab varumängija.
2.4.1 Kui paarimine on mingil moel piiratud, näiteks kui sama föderatsiooni mängijad ei tohi võimaluse korral kohtuda viimases kolmes voorus, tuleb see mängijatele teatada niipea kui võimalik.
2.4.2 Seda piiratud paarimist võib teostada allpooltoodud Varma tabeleid kasutades, mida saab teisendada 10-24 mängijaga turniirideks.
Juhised turniirinumbrite “piiratud” loosimiseks
1. Kohtunik peab eelnevalt ette valmistama märgistamata ümbrikud, millest igaüks sisaldab mingi allpooltoodud numbri. Ümbrikud, mis sisaldavad grupi numbreid, paigutatakse siis märgistamata suurematesse ümbrikesse.
2. Mängijate loosivõtmise järjekord on järgmine: Esimesena võtavad loosi mängijad föderatsioonist, kellel on kõige rohkem esindajaid. Kui kahel või enamal föderatsioonil on ühesugune arv esindajaid, määratakse järjekord FIDE riigikoodide tähestikulise järjekorraga. Sama föderatsiooni mängijate seas on määravaks nende nimede tähestikuline järjekord.
3. Näiteks valib esimene mängija suurima arvuga mängijate esimesest kontingendist ühe suurtest ümbrikest, kus on tema kontingendi jaoks piisavalt numbreid, ning seejärel võtab ühe numbri sellest ümbrikust. Sama kontingendi teised mängijad võtavad oma numbrid samuti sellest ümbrikust.
Allesjäävad numbrid on kasutatavad teiste mängijate poolt.
4. Siis tõmbavad loosi järgmise kontingendi mängijad ja protseduuri jätkatakse, kuni kõik mängijad on saanud endale numbrid.
5. Järgmisi Varma tabeleid võib kasutada 10-20 mängijale:
11/12 mängijat A: (4,5,9,10); B: (1,2,7); C: (6,8,12); D: (3,11)
13/14 mängijat A: (4,5,6,11,12); B: (1,2,8,9); C: (7,10,13); D: (3,14)
15/16 mängijat A: (5,6,7,12,13,14); B: (1,2,3,9,10); C: (8,11,15); D: (4,16)
17/18 mängijat A: (5,6,7,8,14,15,16); B: (1,2,3,10,11,12); C: (9,13,17); D: (4,18)
19/20 mängijat A: (6,7,8,9,15,16,17,18); B: (1,2,3,11,12,13,14); C: (5,10,19); D: (4,20)
21/22 mängijat A: (6,7,8,9,10,17,18,19,20); B: (1,2,3,4,12,13,14,15); C: (11,16,21); D: (5,22)
23/24 mängijat A: (6,7,8,9,10,11,19,20,21,22); B: (1,2,3,4,13,14,15,16,17); C: (1218,23); D: (5,24)
3. Mäng
3.1 Kõik partiid tuleb mängida mängualal korraldajate poolt eelnevalt määratud aegadel.
3.2 Mehaanilised kellad tuleb seada nii, et esimene ajakontroll lõpeks kummalgi poolel kell 6.
3.3 Kohtunik teatab partiide alguse ja katkestamise aja.
4. Võistkonna kapten
4.1 Võistkonna kaptenil on peamiselt halduslik roll. Vastavalt konkreetse võistluse juhendile võib kaptenil olla vaja esitada ettenähtud ajaks oma võistkonna mängijate nimekiri, kes mängivad selles voorus, teatada kohtunikule mängu lõpul matshi tulemus jne.
4.2 Kaptenil on õigus anda oma võistkonna mängijatele nõu, kas pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda, kui võistlusjuhend ei näe ette teisiti. Ta peab piirduma lühikese informatsiooniga, mis põhineb vaid matshi käiku puudutavatel asjaoludel. Ta võib öelda mängijale: “Paku viiki”, “Nõustu viigiga” või “Anna partii alla”.
Näiteks kui mängija küsib, kas ta peab viigipakkumisega nõustuma, peab kapten vastama “jah” või “ei” või jätma otsuse tegemise mängijale. Kaptenil tuleb hoiduda mängu ajal mistahes sekkumisest. Ta ei või anda mängijale infot laual oleva seisu kohta ega küsida selle kohta nõu ka teistelt. Mängijate kohta kehtib samasugune keeld. Kuigi võistkonnavõistlustel valitseb võistkonnas teatud lojaalsus, mis ületab mängija oma
partii kaalutlused, on male eelkõige kahe mängija vaheline võistlus. Seepärast peab mängijal olema oma partii suhtes otsustav sõnaõigus. Kuigi kapteni nõuanne mõjutab mängijat otsustamisel, pole mängija tingimata kohustatud seda nõuannet järgima. Kapten ei või samuti tegutseda mängija ja tema partii nimel mängija teadmise ja nõusolekuta.
Kõik arutlused peavad leidma aset kohtuniku nähes ja sellel on õigus nõuda, et ta kuuleks vestlust.
Võistkonna kapten peab mõjutama oma võistkonda alati järgima FIDE malekoodeksi artikli 12 kirjatähte ja mõtet, mis puudutab mängijate käitumist. Võistkondlikel meistrivõistlustel peab valitsema eriti kõrge spordimehelikkuse vaim.
5. Mängijate käitumine
5.1 Kui on ilmne, et partiide tulemustes on eelnevalt kokku lepitud, võivad korraldajad määrata karistusi.
5.2 Mängija, kes ei taha jätkata kaotusseisu ja lahkub mängupaigast alistumata või sellest kohtunikule teatamata, on ebaviisakas. Korraldaja äranägemise järgi võib teda ebasportlikkuse eest karistada.
5.3 Mängija, kes on kolmes partiis andnud loobumisvõidu (ei ole ilmunud mängu alustama ühe tunni jooksul mängukorra algusest), kõrvaldatakse võistluselt, kui võistlusjuhend ei näe ette teisiti.
5.4 Kui mängija lahkub või kõrvaldatakse ringsüsteemis turniirilt, on tagajärjed järgmised:
b) Kui mängija on lõpetanud vähemalt 50% partiidest, jääb tema tulemus turniiritabelisse ja seda arvestatakse lõpptulemustes. Mängija mängimata partiid märgitakse samuti nagu ülalpool.
5.5 Kui mängija katkestab shveitsi süsteemis turniiri, jäävad tema ja tema vastaste poolt saadud punktid turniiritabelisse kohtade arvestuseks. Reitinguarvestusse lähevad vaid tegelikult mängitud partiid.
5.6 Artiklid 5.4 ja 5.5 kehtivad ka võistkonnavõistlustel. Nii mängimata matshid kui ka mängimata partiid tuleb selgelt ära näidata.
5.7 Mängija võib kõnelda vaid kohtuniku ja oma vastasmängijaga, nagu lubatud malekoodeksis, või oma võistkonna kapteniga võistkonnavõistlusel, nagu lubatud artiklis 4.
5.8 Kõik kaebused mängijate käitumise kohta tuleb esitada kohtunikule. Mängijal pole lubatud esitada kaebusi oma vastasmängijale.
6. Peakohtunik ja tema kohustused
6.1 Ülemaailmse võistluse peakohtuniku nimetab FIDE president, maailmajaovõistluse oma maailmajaopresident, mõlemal juhul konsulteerides administraatoriga. Tal peab olema rahvusvahelise arbitri nimetus, küllaldaselt FIDE võistluste kogemusi, ta peab oskama FIDE ametlike keeli ja teadma FIDE vastavaid eeskirju. FIDE ja/või korralduskomitee võivad nimetada ka rühma teisi kohtunikke.
Peakohtuniku kohustused on määratud malekoodeksi, võistlusjuhendi ja teiste FIDE reeglitega. Võistluse jooksul peab ta samuti iga vooru protokolli, jälgib võistluse korralikku käiku, tagab mängualal korra ja mängijate mugavuse mängu ajal ning suunab võistluse tehnilise personali tööd.
Enne võistluse algust võib ta administraatoriga konsulteerides anda täiendavaid reegleid.
Enne võistluse algust peab ta kontrollima kõiki mängutingimusi, tagama korraldaja kaudu vajaliku inventari ning kindlustama küllaldase hulga abikohtunikke ja teenindavat personali.
Ta peab kontrollima mänguala, valgustust, kütet, õhutamist ja muid tingimusi. Tema otsustada on lõplikult, kas mängutingimused vastavad FIDE reeglite nõuetele.
6.2 Ta peab tagama, et loosimine korraldataks rangelt FIDE juhendeid järgides ning et see toimuks korraldajate poolt eelnevalt teatatud päeval ja kellaajal.
6.3 Ta peab arvesse võtma erijuhtumeid, kus loosimine tuleb läbi viia nii, et näiteks sama föderatsiooni mängijad ei mängiks omavahel võistluse kolmes viimases voorus, ja et peetaks kinni reeglitega ettenähtud korrast (vt 2.4).
6.4 Kui juhendiga on ette nähtud apellatsioonikomitee, peab kohtunik tagama, et see valitaks enne esimest vooru, tavaliselt loosimise ajal.
6.5 Võistluse lõpul peab ta esitama vastavale FIDE ametiisikule ja korraldavale föderatsioonile ametliku kirjaliku aruande võistluse käigu kohta, lisades sellele vastavad dokumendid. Ühtlasi peab ta korraldava föderatsiooni kaudu saatma tabeli ja muu vajaliku info reitinguarvestuseks. Kui tegemist on suure shveitsi
süsteemis turniiriga, tuleb talle abiks määrata reitinguametnik, kes aitaks suurt infohulka teisendada reitinguvajadusteks.
7. Karistused, protestid
7.1 Vaidlusjuhtudel peab kohtunik tegema kõik asja lahendamiseks lepituse teel. Kui see ei õnnestu ja koodeks või juhend karistusi selgelt ei määra, on tal oma äranägemise järgi õigus määrata reeglite rikkumise eest ja distsipliini säilitamiseks karistusi, ning pakkuda teisi lahendusi, mis võiksid lepitada solvunud poolt.
7.2 Apellatsioonikomitee nimetatakse või valitakse enne esimese vooru algust. See koosneb esimehest, kahest liikmest ja vähemalt kahest reservliikmest. Kui võimalik, peavad esimees, liikmed ja reservliikmed kuuluma erinevatesse föderatsioonidesse. Ükski võistlusel tegutsev kohtunik ei saa olla apellatsioonikomitee liige.
7.3 Kui apellatsioonikomitee esimehel või ühel liikmetest võib taotluse suhtes olla isiklik huvi, tuleb ta asendada ühe reservliikmega.
7.4 Mängija võib protesteerida peakohtuniku või ühe tema abilise mistahes otsuse vastu, eeldades, et protest esitatakse kirjalikult enne selleks eelnevalt ettenähtud aja lõppemist. Apellatsioonikomitee otsused on lõplikud.
8. Suitsetamiskeeld
Suitsetamine pole mänguruumides võistluse ajal lubatud. See käib kõigi kohalolijate - mängijate, ametiisikute, ajakirjanike ja pealtvaatajate kohta.
Võistluse korraldajad eraldavad mängijaile ja ametiisikutele väljaspool mänguruume erilise ala, kus suitsetamine on lubatud. Sellele alale peab olema mänguruumidest kerge päseda. Kui kohalikud eeskirjad keelavad hoones suitsetamise, võimaldatakse mängijaile ja ametiisikutele kerge pääs hoonest välja.
9. Televisiooniõigused, filmimine ja fotografeerimine
9.1 Televisiooniõigused, kaasa arvatud videote tegemine ja filmimine, kuuluvad korraldajatele. Võistlusõiguste andmisel korraldajale sõlmib FIDE siiski kokkulepped, mis määravad detailselt korraldajate, mängijate ja FIDE poolt saadavad protsentuaalsed osad.
9.2 Televisioonikaamerad on mängusaalis lubatud korraldaja nõusolekul vaid siis, kui need toimivad hääletult ega torka silma. Pealtvaatajate alal on partiide mängimise ajal lubatud videokaamerad mingi valguseta. Peakohtunik peab tagama, et mängijaid televisiooni, video või kaamerate kohalolek mingil moel ei häiriks ega juhiks tähelepanu kõrvale.
9.3 Ainult peakohtuniku poolt loa saanud tunnustatud ajakirjanikud võivad mängusaalis pildistada. Niisugune luba piirdub esimeses voorus 10 algusminutiga ja järgmistes voorudes 5 algusminutiga, kui peakohtunik ei otsusta teisiti.
10. Muud
FIDE võistluse korraldajad ja kohtunikud peavad silmas pidama ka tipptasemel turniiride korraldamist puudutavaid määrusi (C.01), mis Peaassamblee kiitis heaks 1983 ning mida täiendati 1991 ja 1992 Peaassambleel.
LISA. Kohtade jagamise süsteemid
1 Toimimine mängimata partiidega
Et vältida mängimata partiide ebaõiget mõju mängijate paremusjärjestusele, tuleb neid partiisid arvestada järgmiselt:
Sel pole mõju voorujärgsete punktide summale ja Koya süsteemile. Nendes süsteemides loeb vaid tulemus.
2. Tavaliselt kasutatavate kohtade jagamise süsteemide loetelu
Kõigis süsteemides reastatakse mängijad vastava kohtade jagamise süsteemi põhjal langevas järjekorras. Järgnevas loetelus pole kavatsust väljendada süsteemide tähtsuse järjekorda.
2.1 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad mängija oma tulemusi
2.1.1 Voorujärgsete punktide summa -
pärast iga vooru on mängijal teatud arv punkte. Need punktid liidetakse kokku voorujärgsete punktide summaks.
2.1.1 Kärbitud voorujärgsete punktide summa -
voorujärgsete punktide summat vähendatakse ühe või rohkema vooru punktide võrra, alates esimesest voorust.
2.1.2 Matshipunktid võistkonnavõistlustel -
2 punkti võidetud matshi eest (võistkond on saanud rohkem punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).
1 punkt viigistatud matshi eest (võistkond on saanud niisama palju punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).
o punkti kaotatud matshi eest (võistkond on saanud vähem punkte kui pooled ettenähtud laudade arvust).
2.1.3 Koya süsteem ringsüsteemis turniiridel -
see on punktide arv, mis saavutatud kõigi vastasmängijate vastu, kes on saavutanud 50% või rohkem.
2.1.3.1 Laiendatud Koya süsteem -
Koya süsteemi võib laiendada samm-sammult, hõlmates punktigruppe, kellel on alla 50%.
2.1.4 Omavaheline kohtumine -
kui kõik jagavad mängijad on omavahel kohtunud, otsustab nende kohtumiste punktide summa.
2.1.5 Võidetud partiide arv.
2.2 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad vastasmängijate tulemusi
2.2.1 Buchholzi süsteem
2.2.1.1 Buchholzi tulemus on mängija kõigi vastasmängijate punktide summa.
2.2.1.2 Mediaan - Buchholz 1 -
Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige kõrgem ja kõige madalam tulemus.
2.2.1.3 Mediaan - Buchholz 2-
Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kaks kõige kõrgemat ja kaks kõige madalamat tulemust.
2.2.1.4 Kärbitud Buchholz 1 -
Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige madalam tulemus.
2.2.1.5 Kärbitud Buchholz 2 -
Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kaks kõige madalamat tulemust.
2.2.1.6 Buchholzi summa on vastasmängijate Buchholzi tulemuste summa.
2.2.2 Sonneborn - Bergeri süsteem
2.2.2.1 Sonneborg - Berger individuaalvõistlustel on nende vastasmängijate tulemuste summa, keda mängija on võitnud, ja pooled nende tulemustest, kellega mängija on viigistanud.
2.2.2.2 Sonneberg - Berger võistkonnavõistlustel on vastasvõistkondade tulemuste summa, millest igaüks on korrutatud vastasvõistkonna vastu saavutatud tulemusega.
2.3 Kohtade jagamise süsteemid, mis kasutavad reitingut
2.3.3 Vastasmängijate keskmine reiting on mängija vastasmängijate reitingute summa, mis jagatud voorude arvuga
2.3.3.1 Kärbitud keskmine reiting on vastasmängijate keskmine reiting, millest on lahutatud ühe või rohkema vastasmängija reitingud alates kõige madalama reitinguga mängijast.
2.3.4 Turniiri saavutusreitingud (kaasa arvatud 350 punkti reegel).
3. Kohtade jagamise süsteemi valik mitmesuguste turniirisüsteemide puhul
Võistlusel kasutatava kohtade jagamise süsteemi valik otsustatakse eelnevalt, võttes arvesse võistlustüüpi (shveits, ringsüsteem, võistkonnad jne.) ja turniirile oodatavate mängijate koosseisu. Näiteks on reitinguid kasutatavate kohtade jagamise süsteemide kasutamine kahtlane turniiridel, kus reitinguid pole käepärast, nad pole kooskõlas või pole vajalikul määral korrektsed (näiteks juunioride / seenioride turniirid).
Konkreetsel võistlusel võib kasutada ainult üht tüüpi kirjeldatud kolmest kategooriast.
Näiteks: a) voorujärgsete punktide summa + b) Buchholz pole korrektne.
Mitmesuguste võistlustüüpide jaoks soovitatakse kohtade jagamise süsteeme nagu allpool loetletud:
Individuaalsed ringsüsteemis turniirid:
- omavaheline kohtumine
- Koya süsteem
- Sonneborn- Berger
- võidetud partiide arv
Võistkondlikud ringsüsteemis turniirid:
- partiipunktid
- matshipunktid
- omavaheline kohtumine
- Sonneborn - Berger
Individuaalne shveitsi süsteem (kõigil mängijail on kooskõlas reitingud):
- vastasmängijate keskmine reiting
- turniiri saavutusreiting
Individuaalne shveitsi süsteem (enamus mängijaist on reitinguga, reitingud pole kooskõlas)
- omavaheline kohtumine
- voorujärgsete punktide summa
- Buchholz
- Sonneborn - Berger
- võidetud partiide arv
Individuaalne shveitsi süsteem (enamusel mängijatest pole reitingut)
- omavaheline kohtumine
- Buchholz
- Sonneborn - Berger
- võidetud partiide arv
Võistkondlik shveitsi süsteem
- partiipunktid
- matshipunktid
- omavaheline kohtumine
- Buchholz
- Sonneborn - Berger