Viljakas maleülesannete looja Heino Hindre

Print

Senistes malenurkades oleme tutvustanud paremaid Eesti probleemmaletajaid ja nende loomingut. Lugeja on saanud juba teada, kes olid ja milliste loominguliste saavutusteni jõudsid XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses tegutsenud Albert Burmeister ja Orest Jevetski ning peamiselt kahe maailmasõja vahel, Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Martin Villemson, Paul Keres, Paul Tamm, August Eller, Ilmar Raud, Hans Erik Lohk ja Eduard Kabel. Tänase malenurgaga liigume taas ajas edasi ja võtame vaatluse alla perioodi, mil Eesti kuulus NSV Liidu koosseisu.

Tänases malenurgas tutvustame tuntud maletajat, maleajakirjanikku ja maleprobleemide loojat Heino Hindret (12.01.1927 Pärnu - 27.07.1965 Tallinn). Hindre elu jäi küll lühikeseks, kuid kogu talle antud aja pühendas mees iidsele malemängule, selle uurimisele, arendamisele ja populariseerimisele.

Tulihingeline maleentusiast

Hindre sai koolihariduse Pärnu 1. keskkoolis, ta oli kooli esimaletaja ja tuli mitmel korral Pärnu linna malemeistriks. Esimesel suuremal maleturniiril osales Hindre 1944. aastal, mil mängis kaasa ühel kahest Pärnus toimunud niinimetatud Eesti lisaturniiril, sisuliselt oli tegemist Eesti esivõistluste poolfinaaliga. Hindre kogus 12 osaleja seas 2,5 punkti 11st ja jäi eelviimaseks.

1946. aasta sügisel astus Hindre Tallinna Polütehnilisse Instituuti (TPI) majandust õppima. ´Kehakultuurist¡ 5/1977 saame lugeda: ´Lootused olid ilusad, pealinn paistis males võimaldavat hoopis uusi perspektiive. Aga kohe tõmbas saatus neile lootustele jämeda kriipsu, sel talvel, raskel sõjajärgsel talvel, haigestus Hindre tuberkuloosi. Nüüdsest peale pidi ta võitlema kõigepealt iseenda eest (ilma erilise ðansita edule).¡

Edasi kirjutatakse ´Kehakultuuris¡ 5/1977: ´Kuid isegi see tollal nõnda hirmutav haigus ei suutnud lämmatada noore mehe malearmastust. Pärast mõnda aastat Pärnus pöördus ta uuesti Tallinna, et pikka aega etendada olulist osa meie maleelus.¡

Niisiis 1950. aastal siirdus Hindre organisatsioonilisele tööle Tallinna, ta töötas 1950-1965 Vabariikliku Spordiklubi maleosakonna juhatajana. ´Kehakultuur¡ 15/1965 kirjutab: ´Peagi õppisid pealinna ja kogu vabariigi tegevmaletajad Heino Hindret tundma kui tulihingelist maleentusiasti, energilist organisaatorit spordivõistluste ja ühistreeningute korraldamisel, kohalike ühiskondlike maleorganite loomisel ja nende tegevuse aktiviseerimisel, kirimaleturniiride ning kompositsioonmalevõistluste elustamisel.¡

Lisaks tööle Vabariikliku Spordiklubi maleosakonnas oli Hindre ka ´Kehakultuuri¡ maletoimetajaid, samuti koostas ja toimetas ta malevõistluste bülletääne. Ta oli osaline kahe maleraamatu tegemise juures: ´Maleõpik¡ (1955, autoreid) ja ´Male Eestis¡ (1965, autoreid ja koostaja). Hindre kuulus aastatel 1950-1951 Eesti NSV Malesektsiooni presiidiumi, ka tegutses ta male- ja kabekohtunikuna (vabariiklik kategooria 1953).

Töö kõrvalt leidis mees aega veel paljudel maleturniiridel osalemise tarvis. Hindre võistles 1947-1956 kaheksal korral Eesti meistrivõistluste finaalturniiril: 1947 12.-15. koht (19 osalejat), 1948 11. koht (20), 1949 14.-15. koht (20), 1950 8.-9. koht (20), 1953 10.-11. koht (20), 1954 7. koht (18), 1955 7.-9. koht (18), 1956 16. koht (20). Hindre kuulus 1950. aastal matðis Leningradiga Eesti NSV koondisse ja korduvalt VKSÜ ´Spartaki¡ vabariiklikku koondvõistkonda.

Eesti NSV esimestel kirimale meistrivõistlustel (1951-1953) tuli Hindre Paul Kerese järel teiseks, kokku oli osalejaid üheksa. Järgmistel, Eesti NSV teistel kirimale meistrivõistlustel (1954-1955) pidi Hindre aga leppima kuuenda kohaga üheteistkümne osaleja seas. Hindre oli osaline veel ka neljandatel Eesti NSV kirimale miestrivõistlustel (1962-1963), lõpuprotokolli kanti kaheksanda-üheksanda koha jagamine kaheteistkümne osaleja seas.

Ent 1954. aastal meistrikandidaadiks saanud Hindrel jäi males päris tippu jõudmata, põhjuste kohta saame lugeda ´Kehakultuurist¡ 15/1965: ´Juba varakult andis end tunda raske ja kurnav haigus, mis takistas teda jõudmast kõrgetele kohtadele suurematel turniiridel. Liiga palju jõudu kulutas ta igale partiile, püüdes anda iga käigu, iga kombinatsiooniga oma parima. Mängus köitis teda peamiselt ilu, teravmeelne rünnak, ootamatu taktikaline löök. Teda paelus võitlus, ja ta pidas seda imetlusväärse võidutahtega, tõelise võitlejana, sportlasena. Ta jättis meile hulga ilupartiisid, mis võiksid au teha nii mõnelegi meistrile.¡

Kompositsioonmales jõudis suure meisterlikkuseni

Malemängu ja maleajaloo uurimise kõrval oli Hindre eriliseks lemmikuks maleülesannete koostamine. Ta sai kompositsioonmales auhindu Eestis, NSV Liidus ja ka välismaal.

´Kehakultuur¡ 15/1965 kirjutab: ´Suure meisterlikkuseni jõudis H. Hindre kompositsioonmales, saavutades rohkesti kõrgeid kohti ja auhindu nii kodu- kui ka välismaistel konkurssidel. Tema erialaks olid mitmekäigulised loogilise koolkonna probleemid ja kahekäigulised blokid, mida ta meisterdas väljapaistva tehnilise oskusega. H. Hindre initsiatiivil korraldati vabariikliku ajakirjanduse veergudel malehuviliste hulgas populaarseks saanud lahendusvõistlusi, mis võitsid kompositsioonmalele tuhandeid uusi poolehoidjaid.¡

1957. aastal võtsid Eesti probleemmaletajad esmakordselt osa teistkordselt korraldatud NSV Liidu meeskondlikest meistrivõistlustest kompositsioonmales. Heino Hindre kõrval kuulusid meeskonda Leonid Teder, Ardalion Lutt, Isai Rozenfeld ja Jakob Gabovitð. Raamatus ´Male Eestis¡ võetakse nimetatud sündmus kokku järgmiselt: ´Osavõtt õnnestus. Vaatamata tugevale konkurentsile ja asjaolule, et meil jäi esitama kaks nõutavat etüüdi, tuli Eesti NSV meeskond kümne meeskonna hulgas üldkokkuvõttes viiendale kohale¡.

Viiendaks platseerunud Eesti NSV meeskonda edestasid Moskva, Leningrad, Valgevene ja Läti, kuid tahapoole jäid Vene NFSV I, Gruusia, Vene NFSV II, Usbeki ja Ukraina koondised.

Eesti malehuviliste pilge ette ilmusid Hindre ülesanded põhiliselt toonase ´Kehakultuuri¡ vahendusel, Hindre loomingut publitseeriti aga ka mitmel pool mujal. 1958. ilmuma hakanud ´Spordilehes¡ avaldati esitrükis kogu selle ajalehe ilmumise vältel (1958-1991) küll vaid ainult üks Hindre ülesanne, kuid see-eest oli see üldse esimene Eesti autori maleprobleem ´Spordilehes¡.

Heino Hindre
Spordileht, 1958
Martin Villemsoni mälestuskonkurss 1958, II austus

Matt kahe käiguga.

Lahendus: 1. V:e6!

Heino Hindre
Kehakultuur, 1952
Eesti NSV I esivõistlused kompositsioonmales 1952, I auhind

Matt kuue käiguga.

Lahendus: 1. Oc4! Vh5 2. Od3 Vh4 3. Oe2 Vh3 4. Of1 V:h2 5. O:a6 ja 6. Ob7++; vale olnuks aga 1. Of1? Vg6!, 1. Oe2? Vf6!, 1. Od3? Ve6!

Heino Hindre
Kehakultuur, 1959

Matt kahe käiguga.

Lahendus: 1. Re3!

Kasutatud kirjandus:

1) Eduard Lukk ´Male Eestis¡ (Tallinn 1965, 600 lk, 4000 eks),
2) ´Kehakultuur¡ nr. 15 1965,
3) ´Kehakultuur¡ nr. 5 1977,
4) Henn Saarmann ja Erlend Teemägi ´Eesti spordi biograafiline leksikon¡ (Tallinn 2001, 800