Särav kompositsioonmaletaja Hans Erik Lohk

Print

Iseseisva Eesti Vabariigi lõpu eel, 1930ndate aastate lõpus tõusis Eesti kompositsioonmaletajate paremikku Hans Erik Lohk. Mitmed tema loodud originaalülesanded ilmusid erinevates välismaistes (male)väljaannetes – põhiliselt Saksamaal väljaannetes ´Die Schwalbe¡, ´Nordwestdeutsche Zeitung¡, ´Kieler Neueste Nachrichten¡ jm. Samuti avaldati tema maleülesandeid pidevalt aastatel 1936-1940 ilmunud maleajakirjas ´Eesti Male¡, mida toimetas malesuurmeister Paul Keres (1916-1975).

Tasemel originaalülesannete autor

Hans Erik Lohk sündis Eestis umbes 1915. aasta paiku, ta oli Tallinna arhitekti Harri Lohkÿi vend (Harri Lohk põgenes II maailmasõja ajal 1944. aastal Rootsi). Hans Erik Lohk oli tsiviilinsener, akadeemilise hariduse oli ta saanud Saksamaal Darmstadtis.

1939. aastal, pärast Saksamaalt õpingute lõpetamise järel Tallinna naasmist, asus Lohk Eestis aktiivselt kompositsioonmalet propageerima – seda peamiselt läbi oma loomingu avaldamise ajakirja ´Eesti Male¡ veergudel. Teiste seas tõi Lohk probleemmale juurde ka Aleksander Hildebrandi (1921-2005) ja andis viimasele sel alal niiöelda alguse kätte. Hildebrand, kes 1944. aastal Eestist Rootsi pages, saavutas peagi kompositsioonmales rahvusvahelise tunnustatuse.

Ajal, mil puhkes sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel (22. juunil 1941), viibisid nii Lohk kui Hildebrand Tallinnas. Hildebrand meenutas ühes oma kirjutises toonaseid sündmusi järgmiselt: ´Kuna Lohk oli Eesti reservohvitser, siis mobiliseerisid venelased ta punaarmeesse ja ta saadeti sarnaselt teistele Eesti mobiliseeritutele üle Leningradi Siberisse. Mobiliseeriti 10. juulil 1941.¡

Lohkÿi edasisest saatusest pärast mobiliseerimist Hildebrandil vaatamata mitmetele järelepärimistele midagi teada saada ei õnnestunud, täiendavaid andmeid pole ka siinkirjutajal. Mõned mobiliseeritud naasesid Eestisse, paljud said aga hukka kaugel kodumaast...

Lemmikteemaks loogiline probleem

Heino Hindre koostatud raamatus ´Male Eestis¡ (1965) kirjutatakse kompositsioonmalet käsitlevas peatükis 1930ndate aastate kohta: ´Üheks paremaks problemistiks kujunes Eestis H. Lohk. Ta loob meeldejääva sisuga ülesandeid nelja- ja enamakäigulises vormis, mis oli meil seniajani võrdlemisi maha jäänud.¡

Edasi saame samast raamatust lugeda: ´H. Lohu, edaspidi A. Elleri, P. Tamme jt. tööd arendavad loomingulises mõttes tunduvalt Eesti malekompositsiooni. Laialdasemalt hakatakse kasutama moodsat temaatikat ja ülesanded muutuvad tehniliselt täiuslikumaks.¡

Lohkÿi lemmikteemaks probleemmales oli niinimetatud loogiline probleem. Loogilise probleemi puhul on tegemist probleemiga, kus on üksainus ideeline (temaatiline) peavariant, millele alluvad kõik ülejäänud. Samuti on loogilise probleemi puhul pandud rõhk musta erinevatele kaitseideedele, mille vastu tuleb valgel tarvitusele võtta eriabinõud.

Tuleb veel märkida, et loogilise probleemi lahendus jaguneb põhiplaaniks ja seda ettevalmistavate eelplaanide realiseerimiseks. Nii on igal loogilisel probleemil olemas tingimata temaatiline valejälg – see on katse asuda kohe põhiplaani teostamise juurde. Niisugune katse leiab aga ainsa temaatilise ümberlükke.

Lohkÿi üheks suuremaks saavutuseks kompositsioonmales oli see, et tal õnnestus esimesena luua ülesanne (kolme käiguline), kus must pidi end mati eest kaitstes moondama erinevates variantides neli oma etturit ratsuks (mitte ei tohtinud neid moondada lipuks). Nimetatud ülesande komponeeris Lohk juba aastal 1936.

Lisaks sellele, et Lohk oli andekas ülesannete koostaja, oli ta ka võrdlemisi tugev maletaja – teda võis tihti kohata mängimas Tallinnas Feischneri kohvikus.

Hans Erik Lohk
Darmstädter Tageblatt, 1933

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. Lb3! Kf5 2. f4, 1...~ 2. Lf7(+).

Hans Erik Lohk
Nordwestdeutsche Zeitung, 1935

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. d8(R)! Ke1 2. O:e3 Kd1 3. Vc1#, 1...Kg3 2. O:e3 Kh4 3. Of2#.

Hans Erik Lohk
Esmaspäev, 1935

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. Oc7! R:b6 (või R:c7) 2. b8(L).

Hans Erik Lohk
Eesti Male, 1936

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. Od3! (Ähvardab 2. Re7 ja 3. Rg6#.) 1...b1(R) 2. Re4 K:h7 3. Vh1#.

Hans Erik Lohk
Eesti Male, 1936

Matt nelja käiguga

Lahendus: 1. 0-0-0! e3 2. Oe1 e2 3. Vd2 K:a5 4. Va2#, 1...e:f3 2. Of1 f2 3. Vd3 R~ 4. V:R#.

Hans Erik Lohk
Eesti Male, 1936

Isematt kuue käiguga

Lahendus: 1. a8(R)! Kd6 2. b8(R)! K:e6 3. e8(R)! Kf5 4. f8(R)! Kg4 5. Rg7 Kh3 6. Lg2+ f:g2#.

Hans Erik Lohk
Kieler Neueste Nachrichten, 1936

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. g4! (Ähvardab 2. Rg3+ ja 3. Rb3#.) 1...a1(R) 2. Rc4 ~ 3. L:e5#, 1...c1(R) 2. Rb7 ~ 3. Rc5#, 1...f1(R) 2. O:g5 ~ 3. Vf4#, 1...h1(R) 2. h:g8(R) ~ 3. Rf6#.

Hans Erik Lohk
Eesti Male, 1936

Matt nelja käiguga

Lahendus: 1. Kg1! g3 2. Oh1! g2 3. K:g2 Ke4 4. Ve7#.

Hans Erik Lohk
Nordwestdeutsche Zeitung, 1936

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. a8(O)! K:c5 2. O:d3 Kb6 3. Od4#, 1...Kb5 2. Vc:c2 Ka6 3. O:d3#.

Hans Erik Lohk
Kieler Neueste Nachrichten, 1936

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. 0-0-0! a1(L)+ 2. Ob1+ Ka3 3. Rb5#, 1...Ka3 2. Rb5+ Ka4 3. Oc6# või 3. Od3#, 1...b2+ 2. K:b2, 1...R~ 2. Oc6+.

Hans Erik Lohk
Die Schwalbe, 1938

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. c8(R)! (Ähvardab 2. Lg3 või 2. Lh2.) 1...a1(O)! 2. Rb6 K:f2 3. Lf4#.

Hans Erik Lohk
Die Schwalbe, 1939

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. a8(V)! c5 2. Ld2+, 1...K~ 2. L:c3(+).

Hans Erik Lohk
Illustrierte Beobachter, 1939

Matt nelja käiguga

Lahendus: 1. Lb3! R:b3 2. V:b3 g3 3. Vf3 ~ 4. Vf8#, 1...Rc4 2. V:c4 g3 3. Ve4 ~ 4. Ve8#, 1...Rc6 2. Lg8 Re7 3. d:e7 ~ 4. L:c8#.

Hans Erik Lohk
Eesti Male, 1940

Matt nelja käiguga

Lahendus: 1. Ke5! b:a1(R) 2. h:g3 Rb3 3. Rf2 ~ 4. Rd3++, 1...b:a1(L) 2. e8(L) Lb2 3. Kf5 ~ 4. Le3#. Vale olnuks: 1. h:g3? b:a1(V)! 2. Rf2? – patt.

Hans Erik Lohk
Postimees, 1942

Matt kolme käiguga

Lahendus: 1. Va8! b:a1(L) 2. Vd8+ Ld4 3. Ra1, 1...b:a1(O) 2. Rc5 Od4 3. Rd3.