Eesti maleisa Albert Burmeister

Print

Venemaal Tuulas sündis 1. augustil 1870 mees, keda on nimetatud ka Eesti maleisaks – Albert Burmeister. Malega tutvus ta 15-aastase gümnaasiumiõpilasena 1885. aastal. Burmeister sai keskhariduse Tallinnas, andis õpetajaeksami Sankt Peterburgis. Pärast seda töötas (õpetas) ta pikemat aega Tallinnas ja Nõmmel, asutades ka oma erakooli.

Males kogus Burmeister kuulsust peamiselt probleemmale alal, ta alustas ülesannete koostamisega juba üsna noorelt. Lühikese aja jooksul saavutas ta märkimisväärse meisterlikkuse ja rahvusvahelise tunnustuse. Burmeister koostas kokku 200-300 maleülesannet, mitmed neist pälvisid auhindu erinevatel rahvusvahelistel võistlustel. Tema ülesandeid ilmus erinevate maade meediaväljaannetes.

Arvukate malenurkade ja -raamatute toimetaja

Burmeisteri sulest pärineb ka kaks raamatut: 1902. aastal ilmus tema venekeelne maleülesannete kogu ´Ðahmatnaja Zadatða¡ ja 1922. aastal eestikeelne maleõpik ´Malemängu õpperaamat¡. Mõlemad raamatud on kirjastatud Tallinnas. ´Ðahmatnaja Zadatða¡ tutvustab Eesti lugejale kompositsioonmale elementaarteooriat ja autori loomingut. Raamatus on esitatud 120 Burmeisteri kahe- kuni neljakäigulist ülesannet. Teos pälvis ka rahvusvahelist tähelepanu ning tegu oli esimese Eestis ilmunud probleemmalet käsitleva teosega.

´Malemängu õpperaamat¡ on maleõpik, kus on käsitletud algõpetust, taktikat ja strateegiat, põhilise osa moodustab aga avanguteooria. Burmeisteri poolt teoses kasutatav terminoloogia on omapärane etapp eestikeelse maleterminoloogia arengus, mis kujunes välja just XX sajandi esimesel poolel.

Oma nime jäädvustas Burmeister aga eelkõige just male levitajana. Eesti Vabariigi algusaastail ja hiljemgi viisid just tema malenurgad erinevates meediaväljaannetes seda mängu rahva hulka. Viljakal toimetajal oli vahepeal korraga käes koguni seitse malenurka.

Eriti mõjukaks kujunes ´Päevalehe¡ malenurk, mis hakkas ilmuma detsembris 1919. Kümme aastat hiljem võis ta kirjutada: ´Esimene aasta malenurga toimetamist oli kibe võitlus näiva huvi puudumisega kuningliku mängu vastu. Möödusid aastad... Praegused malenurgad on suuruse ja huvi poolest esimesed Balti riikides.¡

Noorte õpetaja ja innustaja

Burmeister tundis erilist huvi noorte vastu, korraldas esimesi koolinoorte meistrivõistlusi (ka Paul Keres alustas ühel niisugusel turniiril). Tema kodustel maleõhtutel sai tuule tiibadesse enamik tolleaegseid noori talente Tallinnas: Vladas Mikenas, Gunnar Friedemann, Felix Villard, Paul Schmidt. Analüüsides ühe oma õpilase, Friedemanni kombinatsiooni kirjutas Burmeister kord: ´Silmitsedes seda lõppmängu tunned mingit ülevat vaimustust – vaimustust, mis kuulutab ette suurt tulevikku Tallinna maletajatele, peaasjalikult just meie noorte esindajate tõttu.¡

Burmeister ei eksinud. Friedemannist ja Schmidtist said peagi Eesti malemeeskonna tugitalad, Kerese eestvedamisel jõudis see meeskond 1939. aasta maleolümpial Argentinas Buenos Aireses koguni pronksmedalini. Mõlemad mehed tulid ka korra Eesti meistriks: Friedemann 1933. ja Schmidt 1937. aastal.

Ka Villardil oli au Eestit maleolümpial esindada, 1936. aastal nn vaheolümpial Saksamaal Münchenis. Maletajana jäi ta aga Friedemanni ja Schmidti varju – Eesti meistriks tal tulla ei õnnestunud. Villardist sai sarnaselt Burmeisterile maletreener, tema tuntuim õpilane on kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim.

Mikenas jõudis Eesti meistritiitlini juba 1930. aastal, kuid õige pea pärast seda pühkis ta Eestimaa tolmu jalgelt ja asus elama ja esindama Leedu Vabariiki. Maleolümpiatel mängis ta enne II maailmasõda Leedu meeskonna esimesel laual kuuel korral (kui lugeda hulka ka nn vaheolümpia Münchenis). Mikenase malelist taset iseloomustab hästi fakt, et teda kutsuti ´suurmeistrite hirmuks¡.

Nagu juba mainitud seisis kõigi nende meeste tee alguse juures just Burmeister. Eesti maleisa lahkus igaveseks 6. jaanuaril 1940, kuid tema malelise pärandi üle saame rõõmu tunda veel tänagi.

Albert Burmeister
Tägliche Rundschau 1904
I auhind

A. Matt 2 käiguga

Albert Burmeister
Helsingfors Sporten 1981

B. Matt 3 käiguga

Albert Burmeister
St Petersburger Zeitung 1896

C. Matt 4 käiguga

Lahendused

A. 1. Rc7!

B. 1. Og6! e2 2. Oh5 Kd1 3. Vf1++; 1...Ke2 2. Od3+ K~ 3. Vf1++; 1...Kd1 2. Vf1+ Ke2 3. Od3++.

C. 1. Vc2! Vc6 2. Vc3 b4 (2...V:c3 3. Rb6+ Kb4 4. Ra6++.) 3. Vc4 ~ 4. Rc3++ või 4. Rb6++; 1...Rc5 2. Vc4+ b:c4 3. Rc3+ Kb4 4. Rcd5++; 1...~ 2. Vc3 jne.

Kasutatud kirjandus:
1) Albert Burmeister ´Ðahmatnaja Zadatða¡ (Tallinn 1902, 110 lk),
2) Eduard Lukk ´Male Eestis¡ (Tallinn 1965, 600 lk, 4000 eks),
3) Valter Heuer ´Meie Keres¡ (Tallinn 1977, 384 lk, 40000 eks),
4) ´Kehakultuur¡ nr. 20 1970.