Maleolümpiamängude ajalugu: eestlaste õnnestunud debüüt

Print

Järjekorras kuues maleolümpia toimus Poola pealinnas Varssavis 1935. aastal ja esmakordselt oli osalevate riikide nimekirjas ka Eesti. Meenutame, et enne oli mängitud Londonis 1927, Haagis 1928, Hamburgis 1930, Prahas 1931 ja Folkestones 1933. Varasemate olümpiate kohta kirjutasime eelmistes malenurkades.

Osavõtvate meeskondade arv oli Varssavis kasvanud 20ni (huvi turniiri vastu näitasid üles lisaks kohale saabunuile veel ka Hispaania ja Norra). Esmakordselt olid lõpuks ometi kohal ka eestlased koosseisus Paul Keres, Gunnar Friedemann, Leho Laurine, Ilmar Raud ja Feliks Kibbermann. Reisiraha leidmine osutus seegi kord väga keeruliseks, kuid erinevalt kahest varasemast katsest õnnestus seekord siiski vajaminev summa lõpuks kokku saada.

Riigiisade toel Varssavisse

Eesti Maleliidu tollane esimees Aleksander Veldemaa kirjutas enda toimetatud malenurgas ajalehes ´Uudisleht¡ number 106 (1158) 12. juulil 1935 pealkirja all ´Eesti sõit olümpiaadile kindlustatud¡ järgmist: ´Eesti osavõtt senistest maleolümpiaadidest luhtus just majanduslikkude ressursside puudumise tõttu. Seekord, riigivanema lahkel toetusel, saadakse üle ka sellest kõige olulisemast takistusest. Tänuväärt vastutulekut osutas ka Poola saatkond, vabastades Eesti malemeeskonna viisumimaksust (kr. 100.-). Kui ka meie ametivõimud tulevad vastu sellega, et võimaldavad hariliku välispassi asemel (kr. 32.- isikult) kasutada odavahinnalist ühispassi- siis on õnnelikult lahenenud kõik raskused. Suure töö on teinud maleliikumisjuhte L. Laurine, kes on näinud palju vaeva nende soodustuste hankimisega. Soovime Eesti meeskonnale, et tema esimene rahvusvaheline esinemine lõpeks edukalt ja et kuulus Hamilton-Russelli karikas tuleks Eestisse!¡

Varssavis kerkis esile palju andekaid noori maletajaid nagu näiteks Miguel Najdorf (Poola), Laszlo Szabo (Ungari) ja loomulikult 19-aastane Keres. Traditsioonilistest osalejatest olid kohal tollane maailmameister Aleksander Aljehhin (Prantsusmaa), Reuben Fine (USA), Frank James Marshall (USA), Savielly Tartakower (Poola), Salo Flohr (Tðehhoslovakkia), Milan Vidmar (Jugoslaavia), Ernst Grünfeld (Austria) jpt.

Kahe varasema maleolümpia võitja USA saabus kohale ilma ome senise suurima punktitooja Isaac Kashdanÿita. USA startis väga nõrgalt, saades kohe alguses oma ainsad matðikaotused Rootsilt ja Ungarilt. Hiljem siiski kosuti ja edaspidi tunnistati ainult matðivõite.

Stardis pääses juhtima Rootsi, kes hoidis liidripositsiooni pea kogu turniiri vältel. Skandinaavlaste peamised jälitajad olid USA, Poola, Ungari ja Tðehhoslovakkia. Lõpuks õnnestus tiitlikaitsjal USA-l siiski esikoht saavutada ja selles olid suurimad teened nende kahel viimasel numbril Arthur William Dakeÿl ja Israel Albert Horowitzÿil, kes olid kogu olümpia resultatiivseimad mehed.

Lõppjärjestus: 1. USA (Reuben Fine, Frank James Marshall, Abraham Kupchik, Arthur William Dake, Israel Albert Horowitz) 54 punkti 76st, 2. Rootsi (Gideon Stahlberg, Gösta Stoltz, Erik Lundin, Gösta Danielsson, Ernst Larsson) 52,5, 3. Poola (Savielly Tartakower, Paulin Frydman, Mieczysùaw Najdorf, Henryk Friedmann, Kazimierz Makarczyk) 52. Laudade järjekorras olid parimad Salo Flohr (Tðehhoslovakkia) esimesel, Andre Lilienthal (Ungari) teisel, Erich Eliskases (Austria) kolmandal ja Arthur William Dake (USA) neljandal laual, parim varumees oli Israel Albert Horowitz (USA). Abosluutselt parim võiduprotsent (86,1%) oli Dakeÿl, järgnes tema kaasmaalane Horowitz (80%).

Paul Kerese esiletõus

Kui enne maleolümpiat oli kodumaal ennustatud eestlastele 10.-14. kohta, siis see ennustus pidas üsna täpselt paika, sest Varssavis lõpetati 11. kohaga. Oma lähinaabritega võrreldes ei mänginud Eesti sugugi mitte halvasti, sest meist eespool lõpetas Läti 9. kohaga, kuid tahapoole jäid 13. kohal lõpetanud Soome ja 14. kohaga piirdunud Leedu. Debüüdi võis lugeda igati kordaläinuks.

Eesti lugejaid hoidis sündmuste käiguga Varssavis pidevalt kursis ´Uudisleht¡, kus ikka ja jälle augustis-septembris ilmusid Ilmar Raua kirjutatud malekommentaarid olümpiaturniirist viite all: ´Uudislehele¡ lennupostiga Varssavist.

´Uudisleht¡ number 136 (1188) 3. septembril 1935 toob ära Ilmar Raua järjekorse kaastöö, kus muu hulgas kirjutatakse järgmist: ´Olümpiaadi lõpupäevil jäi liiga vähe aega kirjade kirjutamiseks. 28. aug algas ülemaailmalise maleliidu kongress, mis kestis 4 päeva. Laupäeval olime kutsutud teeõhtule Varssavi linnapea juurde; pühapäevaks on ette nähtud teeõhtu Poola presidendi juures. Aegavõttev töö on ka katkestatud partiide analüüsimine, eriti veel siis, kui seis on raske.

Tulevastest olümpiaadidest osa võttes oleks tarvilik eeskujuks võtta soomlasi. Üks nende poolt kaasa võetud maletaja (Kaila) olümpiaadil üldse kaasa ei mänginud, vaid täitis ainult ajakirjaniku ülesandeid.¡

Vaatamata keskpärasele 11. kohale tõusis Eesti absoluutsesse tähelepanu orbiiti ja seda tänu esimesel laual mänginud noorele Keresele, kes lõpetas tugevas konkurentsis 12,5 punktiga 19st. Tema partii inglase William Winteri vastu tunnistati olümpiaturniiri hiilgavaimaks ja juba hakati noort eestlast võrdlema teise Pauliga – legendaarse Paul Morphyga.

Võitjameeskonna liider Reuben Fine kiitis meie esinumbrit: ´Varssavi meeskondliku turniiri kõige üllatavam avastus oli 19-aastane häbelik eestlane. Vähesed olid kuulnud tema kodumaast, mitte keegi ei olnud kuulnud temast, aga ta mäng esimesel laual oli imekspandav. Mitte ainult sellepärast, et ta osutus edukaks oma esimesel tõsisel võistlusel selle maailma vägevatega; seda on teisedki teinud. See oli tema originaalsus, teravmeelsus ja briljantsus, mis pani jahmatama ja meeldis malemaailmale.¡

Just Varssavis andis noor Keres endast malemaailmale tõsisemalt märku. Mida aeg edasi, seda enam ta maailma males kaasa rääkima hakkas. Edukas oli ta ka järgnevatel maleolümpiatel, kuid sellest kõigest juba järgmistes malenurkades.