Kirev male maailameistrivõistluste ajalugu

Print
Veselin Topalov on 19. mees maailmameistri troonil Kokku on MM-tiitlile heideldud 48-l korral

Teatavasti toimusid Argentinas San Luisis 28. septembrist kuni 15. oktoobrini Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) korraldatud male maailmameistrivõistlused. Kaheksa maailma tippmaletaja osavõtul toimunud turniiri võitis ja hõivas seeläbi maailmameistri trooni Bulgaaria esindaja Veselin Topalov.

Palju me üldse teame male maailmameistrivõistluste ajaloost? Kes oli esimene maailmameister? Kes on tiitlit kõige kauem hoida suutnud? Kui lähedale jõudis igavese teisena tuntuks saanud Paul Keres maailmemeistri tiitlile? Need ja kindlasti veel paljud teisedki küsimused peaksid järgnevalt vastuse saama.

Emanuel Lasker valitses 27 aastat

Sajandite eest Indiast alguse saanud malemängu esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused toimusid 1886. aastal USA linnades New Yorgis, Saint Louisis ja New Orleansis. Tiitlimatðis kohtusid Wilhelm Steinitz ja Johann Hermann Zukertort. Tiitlivõiduks oli vaja võita kümme partiid, kusjuures 9:9 viigi korral (kui mõlemad võitnuks üheksa partiid enne, kui üks pool saanuks oma kümnenda võidu) jäänuks tiitel välja andmata. Steinitz võitis kahekümne partii pikkuseks veninud matði 12,5:7,5 (+10, -5, =5) ja krooniti esimeseks maailmameistriks.

Oma tiitli kaotas Steinitz 1894. aastal, kui jäi MM-tiitlimatðis alla Emanuel Laskerile. Steinitz oli toona juba 58-aastane, Lasker aga 26-aastane. Maailmameistriks tõusnud Lasker hoidis oma positsiooni järgnevad 27 aastat, kauem kui keegi teine seda suutnud on.

Laskeri järel hõivasid maletrooni Jose Raul Capablanca, Aleksander Aljehhin ja Max Euwe. Enne II maailmasõda olid maailmameistri nimetust kandnud vaid viis meest. Mõned aastad enne sõda tiitli teistkordselt oma valdusse saanud Aljehhinil ei õnnestunudki tiitlit MM-tiitlimatðis kaitsta, ta suri maailmameistrina, sest sõja-aastatel jäi tiitlimatðide pidamine soiku.

Üheks suurimaks tiitlipretendendiks tõusis enne II maailmasõda eestlane Paul Keres (07.01.1916 Narva – 05.06.1975 Helsingi), kes võitis 1938. aastal maineka AVRO turniiri Hollandis. Paraku ei õnnestunud Keresel mängida matði maailma esimaletaja tiitlile Aljehhiniga ja nii tuli tal 1948. aastal alustada heitlust MM-tiitlile Haag/Moskva matðturniiril, kus lõpetas 3.-4. koha jagamisega. Seejärel jõudis Keres mitmel korral väga lähedale MM-tiitlimatðile pääsemisele, paraku oli aga alati keegi temast edukam. Pretendentide turniiril, mille võitja pääses MM-tiitlimatðile, oli Keres 1950. aastal 4., 1953. aastal 2.-4., 1956. aastal 2., 1959. aastal 2. ja 1962. aastal 2.-3. Nii juhtuski, et Keres ei saanud kunagi maailmameistriks.

Väsimatud duellandid Anatoli Karpov ja Garri Kasparov

Alates 1948. aastast korraldab heitlusi maailmameistri nimetusele FIDE. Pärast II maailmasõda andsid malemaailmas tooni NSV Liidu maletajad, 1972. aastal õnnestus korraks tiitel endale näpata skandaalsel ameeriklasel Robert James Fischeril, kuid kuna ta seejärel malest loobus ja tiitlikaitsmisest samuti, siis rändas see taas NSV Liitu esindavate malemeeste valdusse.

Alates 1980ndatest aastatest kuni pea tänapäevani on kaks peamist tiitlinõudlejat olnud Anatoli Karpov ja Garri Kasparov, kes jõudnud omavahel pidada koguni viis matði. NSV Liidu lagunemisega peaaegu samaaegselt lõhenes ka malemaailm. Kasparovi eestvedamisel loodi 1993. aastal Professionaalsete Maletajate Assotsiatsiooni (PCA), mis hakkas sarnaselt FIDE-le selgitama maailmameistrit. Sellest ajast alates on olnud korraga kaks maailmameistrit. Ehkki PCA on oma mõjuvõimu kaotanud, on tema nn järeltulijad jätkanud FIDE-ga konkureeriva maailmameistri selgitamist (FIDE-ga konkureerivad MM-tiitlimatðid on kõrvalolevas tabelis märgitud tärniga).

Kuigi äsja San Luisis lõppenud MM-turniiri on nimetatud ka ühinemisturniiriks, ei pruugi see sugugi nii olla, sest FIDE-ga konkureeriv maailmameister Vladimir Kramnik turniiril kaasa ei löönud. Ei imestaks, kui peagi toimub matð, kus üks osapool on Kramnik ja võitja kroonitakse maailmameistriks.

MALE MAAILMAMEISTRID

Mehed

1886-1894 Wilhelm Steinitz (17.05.1836-12.08.1900)
1894-1921 Emanuel Lasker (24.12.1868-13.01.1941)
1921-1927 Jose Raul Capablanca (19.11.1888-08.03.1942)
1927-1935 Aleksander Aljehhin (31.10.1892-25.03.1946)
1935-1937 Max Euwe (20.05.1901-26.11.1981)
1937-1946 Aleksander Aljehhin
1948-1957 Mihhail Botvinnik (17.08.1911-05.05.1995)
1957-1958 Vassili Smõslov (sünd. 24.03.1921)
1958-1960 Mihhail Botvinnik
1960-1961 Mihhail Tal (09.11.1936-28.06.1992)
1961-1963 Mihhail Botvinnik
1963-1969 Tigran Petrosjan (17.06.1929-13.08.1984)
1969-1972 Boriss Spasski (sünd. 30.01.1937)
1972-1975 Robert James Fischer (sünd. 09.03.1943)
1975-1985 Anatoli Karpov (sünd. 23.05.1951)
1985-2000 Garri Kasparov (sünd. 13.04.1963)
1993-1999 Anatoli Karpov
1999-2000 Aleksander Halifman (sünd. 18.01.1966)
2000-… Vladimir Kramnik (sünd. 25.06.1975)
2000-2002 Viswanathan Anand (sünd. 11.12.1969)
2002-2004 Ruslan Ponomarjov (sünd. 11.10.1983)
2004-2005 Rustam Kasimdþanov (sünd. 05.12.1979)
2005-… Veselin Topalov (sünd. 15.03.1975)

MALE MM-MATÐID JA MM-TURNIIRID 1886-2005

 1. W. Steinitz		New York/St Louis/		I-III 1886	10. võiduni
  – J. Zuckertort		New Orleans				+10, =5, -5
 2. W. Steinitz		Havanna			I-II 1889		Parem 20st
  – M. Tðigorin							+10, =1, -6
 3. W. Steinitz		New York			XII 1890-I 1891	Parem 20st
  – I.Gunsberg							+6, =9, -4
 4. W. Steinitz		Havanna			I-II 1892		10. võiduni
  – M. Tðigorin							+10, =5, -8
 5. E. Lasker		New York/Philadelphia/	III-V 1894	10. võiduni
  – W. Steinitz		Montreal					+10, =4, -5
 6. E. Lasker		Moskva			XI 1896-I 1897	10. võiduni
  – W. Steinitz							+10, =5, -2
 7. E. Lasker		New York/Philadelphia/	I-IV 1907		8. võiduni
  – F. Marshall		Baltimore/Chicago/Memphis			+8, =7, -0
 8. E. Lasker		Düsseldorf/München		VIII-IX 1908	8. võiduni
  – S. Tarrasch							+8, =5, -3
 9. E. Lasker		Pariis			X-XI 1909		Parem 10st
  – D. Janowski							+7, =2, -1
10. E. Lasker		Viin/Berliin		I-II 1910		Parem 10st
  – C. Schlechter							+1, =8, -1
11. E. Lasker		Berliin			XI-XII 1910	8. võiduni
  – D. Janowski							+8, =3, -0
12. J. R. Capablanca	Havanna			III-IV 1921	Parem 24st
  – E. Lasker							+4, =10, -0
13. A. Aljehhin		Buenos Aires		IX-XI 1927	6. võiduni
  – J. R. Capablanca						+6, =25, -3
14. A. Aljehhin		Wiesbaden/Heidelberg/	IX-XI 1929	Parem 30st
  – J. Bogoljubov		Berliin/Haag/Amsterdam			+11, =9, -5
15. A. Aljehhin		Saksamaa			IV-VI 1934	Parem 30st
  – J. Bogoljubov							+8, =15, -3
16. M. Euwe		Holland			X-XII 1935	Parem 30st
  – A. Aljehhin							+9, =13, -8
17. A. Aljehhin		Holland			X-XII 1937	10. võiduni
  – M. Euwe							+10, =11, -4
18. M. Botvinnik		Haag/Moskva		IV-V 1948		Viie matðturniir
								+10, =8, -2
19. M. Botvinnik		Moskva			III-V 1951	Parem 24st
  – D. Bronstein							+5, =14, -5
20. M. Botvinnik		Moskva			III-V 1954	Parem 24st
  – V. Smõslov							+7, =10, -7
21. V. Smõslov		Moskva			III-IV 1957	Parem 24st
  – M. Botvinnik							+6, =13, -3
22. M. Botvinnik		Moskva			III-V 1958	Parem 24st
  – V. Smõslov							+7, =11, -5
23. M. Tal		Moskva			III-V 1960	Parem 24st
  – M. Botvinnik							+6, =13, -2
24. M. Botvinnik		Moskva			III-V 1961	Parem 24st
  – M. Tal							+10, =6, -5
25. T. Petrosjan		Moskva			III-V 1963	Parem 24st
  – M. Botvinnik							+5, =15, -2
26. T. Petrosjan		Moskva			IV-VI 1966	Parem 24st
  – B. Spasski							+4, =17, -3
27. B. Spasski		Moskva			IV-VI 1969	Parem 24st
  – T. Petrosjan							+6, =13, -4
28. R. J. Fisher		Reykjavik			VII-VIII 1972	Parem 24st
  – B. Spasski							+7, =11, -3
29. A. Karpov					IV 1975		Parem 24st
  – R. J. Fisher							Loobumisvõit
30. A. Karpov		Baguio City		VII-X 1978	6. võiduni
  – V. Kortðnoi							+6, =21, -5
31. A. Karpov		Merano			X-XI 1981		6. võiduni
  – V. Kortðnoi							+6, =10, -2
32. A. Karpov		Moskva			IX 1984-II 1985	6. võiduni
  – G. Kasparov							+5, =40, -3
33. G. Kasparov		Moskva			IX-XI 1985	Parem 24st
  – A. Karpov							+5, =16, -3
34. G. Kasparov		London/Leningrad		VII-X 1986	Parem 24st
  – A. Karpov							+5, =15, -4
35. G. Kasparov		Sevilla			X-XII 1987	Parem 24st
  – A. Karpov							+4, =16, -4
36. G. Kasparov		New York/Lion		X-XII 1990	Parem 24st
  – A. Karpov							+4, =17, -3
*37. G. Kasparov		London			IX-X 1993		Parem 24st
   – N. Short							+6, =13, -1
38. A. Karpov		Zwolle/Arnhem/		IX-XI 1993	Parem 24st
  – J. Timman		Amsterdam/Jakarta				+6, =13, -2
*39. G. Kasparov		New York			IX-X 1995		Parem 20st
   – V. Anand							+4, =13, -1
40. A. Karpov		Elista			VI-VII 1996	Parem 20st
  – G. Kamski							+6, =9, -3
41. A. Karpov		Lausanne			I 1998		Parem 6st +lisa
  – V. Anand							+4, =2, -2
42. A. Halifman		Las Vegas			VII-VIII 1999	Play-off-turniir
*43. V. Kramnik		London			X-XI 2000		Parem 16st
   – G. Kasparov							+2, =13, -0
44. V. Anand		New Delhi/Tehran		XI-XII 2000	Play-off-turniir
45. R. Ponomarjov		Moskva			XI 2001-I 2002	Play-off-turniir
46. R. Kasimdþanov		Tripoli			VI-VII 2004	Play-off-turniir
*47. V. Kramnik		Brissago			IX-X 2004		Parem 14st
   – P. Leko							+2, =10, -2
48. V. Topalov		San Luis			IX-X 2005		turniir, 8 osalejat
								+6, =8, -0

Märkus: esimeses tulbas on toodud vastaste nimed (võitja nimi on esimene), teises mängukoht, kolmandas mänguaeg ja neljandas võistlussüsteem ning võitja resultaat.