Esmakordselt Euroopa klubide karikavõistluste finaalturniiril

Print

Itaalias Saint Vincentis toimusid 18.-25. septembrini Euroopa klubide karikavõistlused. Minu jaoks oli see esimene kord osaleda taolise võistluse finaalturniiril. Aja jooksul on võistluse süsteemi muudetud – alagrupiturniirid on ära jäetud ning finaalturniirile pääseb igast riigist otse kindel arv võistkondi. Seda muidugi vajalike finantside olemasolul. Eestist ei ole Euroopa klubide karikafinaalis veel ükski klubi osalenud. Mina osalesin seekord turniiril Soome Jyväskylä võistkonnas, mängides esimesel laual. Valitseva Soome meistrina sai klubi riigi maleliidult turniiril osalemiseks finantstoetust. Turniirist osavõtukulud on aga kõrged ja mingi osa võistkonna liikmetest pidi siiski oma eelarvest veel mõned lisakulud katma.

Osavõtjate arv aina suureneb

Meeste turniirist võttus osa 48 võistkonda. See number on aastate jooksul järjest suurenenud. Turniiri käigus viidi võistkondade seas läbi küsitlus, kas ehk tulevikus peaks Euroopa klubide karika reglementi muutma ja keskmise reitingu poolest ca kaheksa tippmeeskonna vahel läbi viima ringüsteemis turniiri ning samal ajal ja samas kohas toimuks ülejäänute vahel ðveitsi süsteemis turniir.

Tõuke taolise küsitluse algatamiseks andiski võistkondade järjest suurenev arv ning see, et tasemevahe erinevate tiimide vahel on kohati üsna masendav. Ühelt poolt on tegu võistkondadega, kuhu kuuluvad maailma absoluutsed tipp-professionaalid ning teisalt võistkonnad, kuhu kuuluvad sõna otseses mõttes turistid.

Tippmeeskonnad on kõik väga ühtlase koosseisuga. Siiski võis ka selle tõiga foonil suursoosikuks pidada tiitlikaitjat NAO Chess Clubi Prantsusmaalt. Klubi on nime saanud presidendi ja suurrahastaja, Süüria päritolu miljardäri Madame Nahed Ojjeh' järgi. Kuna klubi finantsvõimalused on head, siis on nad enda ridadesse koondanud suure osa maailma tippudest eesotsas maailmameister Vladimir Kramnikuga.

Siiski ei saanud neile juba algselt kuldmedaleid kaela riputada, kuna vägagi tugevalt olid komplekteerunud mõnedki konkurentmeeskonnad. Näiteks Poola Polonia Plus meeskonnas mängis nii tugev maletaja nagu Vassili Ivantðuk alles teisel laual. Esimesel laual mängis Boriss Gelfand. Turniir kulges aga selliselt, et algusest peale haaras liidriohjad Tomski meeskond Venemaalt. Esimesel kahel laual esinesid neil Armeenia tõusev täht Levon Aronjan ja Moldova rahvusvaheline suurmeister Viorel Bologan. Kuni viimase vooruni õnnestus neil kadusid vältida ning alistada kõik vastased, kaasa arvatud NAO tulemusega 4:2.

Kuna turniir on lühike – vaid 7 vooru, siis ei saa tiitlinõudlejad endale lubada punktide kaotamise luksust. Viimases voorus kaotas siiski ka Tomsk, alla jäädi poolakate Polonia Plusile. Kaotati aga minimaalse skooriga 2,5:3,5. Tekkis olukord, kus kolmel võistkonnal – Tomskil, Polonial ja NAO-l oli võrdselt kuus matðivõitu. Medalikolmiku panid nüüd paika lauapunktid. Nende järgi edestas Tomsk napi poole punktiga Poloniat, NAO pidi leppima kolmanda kohaga.

Jyväskylä võitis kolm ja kaotas neli matði

Huvitav fakt oli see, et turniiri üks viimaseid partiisid oli Polonia ja Tomski vahelise matði partii Ivantðuk-Bologan. Ivantðuk võitis selle partii, kuid nagu öeldud, jäi Polonia ikkagi Tomskist lõppkokkuvõttes poole partiipunkti kaugusele. Ivantðuk oli aga turniiri parim mängija tugevalt üle 2900se performance'iga.

Jyväskylä alustas kaotusega Tbilisi meeskonna vastu. Mina tegin mustadega viigi hiljuti Minneapolis suurturniiri võitnud Zviad Izoriaga. Tuleb tunnistada, et lõppmängus oli mul punktiks realiseeritav paremus. Ülejäänud laudadel oli reitingute vahe liiga suurelt meie kahjuks, siiski näitasid mõned meeskonnaliikmed ennast väga heast küljest. Edaspidi kulges Jyväskylä tee vahelduva eduga. Viimases, seitsmendas voorus tuli siiski tunnistada Minski meeskonna paremust ning lõpetasime kolme matðivõiduga. Selles matðis tuli ka minul vastu võtta oma ainuke kaotus, kui mängisin liiga optimistlikult võidule suurmeister Sergei Azarovi vastu. Isiklikulks saldoks jäi seega nii mõnegi käestlastud võimaluse juures 50%.

Eriti hästi esines meie võistkonna teisel laual mänginud rahvusvaheline meister Mika Karttunen. Kui eelpoolmainitud viimase vooru partii Ivanðuk-Bologan oleks lõppenud ükskõik millise muu tulemusega kui Ivantðuki võit, siis oleks teise laua võit koos rahalise preemiaga kuulunud just Karttunenile. Nüüd seisab mul Jyväskylä klubiga ees tiitli kaitsmine Soome liigas, mis ei saa kindlasti olema kerge, kuna mitmed klubid on oma ridu märgatavalt tugevdanud.

Järgnevalt tutvustan lugejaile ilusat partiid Euroopa klubide karikavõistluste avavoorust, kus Moldova rahvusvaheline suurmeister Viorel Bologan (Tomsk-400) alistas Hollandi rahvusvahelise meistri Edwin Van Haasterti (LSG).

Viorel Bologan – Edwin Van Haastert

1.e4 c5 2.Rf3 d6 3.d4 cxd4 4.Rxd4 Rf6 5.Rc3 a6 6.Oe3 e5 7.Rf3 Oe7 8.Oc4 O-O 9.O-O Oe6 10.Le2 (Mängu võtmeks on võitlus välja d5 pärast.) 10...Ve8 11.Vfd1 Lc7 12.Ob3 Rbd7 13.Og5 Vac8 14.Vac1 h6 15.Oxf6 Rxf6 16.Rh4 Og4 17.f3 Lc5+ 18.Kh1 Oe6 19.g3 (Kaitseb igaks juhuks ratsu ning avab talle marsruudi g2-e3-d5.) 19...Rd7 20.Rg2 Rb6 21.Vd3 Rc4 22.Vb1 b5 23.Rd5 Og5 24.c3 Oe7 25.Rge3 Of8 (Must ei leia konstruktiivset plaani.) 26.Vdd1 Ved8 27.Oxc4 bxc4 28.b3 cxb3 29.axb3 (Valge ratsud domineerivad, sellal kui must on oma oda saatnud passiivsele positsioonile f8-l.) 29...Lb5 30.c4 Lb7 31.b4 g6 32.b5 h5 33.f4 (Must on hõivatud valge vabaetturiga b5 ja ei suuda samal ajal organiseerida oma kuninga edukat kaitset.) 33...exf4 34.gxf4 axb5 35.f5 Oxd5 36.Rxd5 Og7 37.Vg1 (Kindlasti nägi Bologan juba siin lõpukombinatsiooni.) 37...Kh7 38.Vxb5 La7 39.fxg6+ fxg6 40.Lxh5+ gxh5 41.Rf6+ Oxf6 42.Vxh5++ 1:0.