Neli põlvkonda väldanud malearmastus

Print

· Peres on mitu Eesti meistrit ja medalisti
· Maletajate lapsed omandavad käigud iseenesest

Pea sajandi vältel on Eesti males tooni andnud üks perekond. Alguse sellele dünastiale pani Oskar Kuningas (15.07.1911 Kilingi v., Pärnumaa – 09.03.1997 Tallinn), kes oli maletaja ja maleajakirjanik, kirjandusloolane ja tõlkija.

Kuningas õppis maletama juba kümneaastaselt vanema venna Harry juhendamisel. Kui ta 1924. aasta sügisel alustas kooliteed maakonnalinnas, õppides Pärnu 1. algkooli 4. klassis, oli tema gümnasistist venna koolikaaslaseks tugev maletaja Boris Mälksoo, kellega mängides muutus ka Kuningas üha tugevamaks.

1925. aastal sai Kuningas Pärnu koolinoorte turniiril kolmanda koha ja 1926. aastal oli kolmas ka Pärnus toimunud 6. vabariiklikel koolinoorte esivõistlustel.

Maleajaloo talletajad

Kuninga parimaks saavutuseks jäi aga esikoha jagamine Eesti meistrivõistluste poolfinaalis 1944. aastal koos Alexander Hildebrandiga. Peale II maailmasõda loobus Kuningas turniiridel võistlemast, sest töökohustused ei jätnud selleks enam eriti aega.

Siiski oli malemängu oskusest peagi taas kasu. Vasalemmas represseerituna 25+5 aastast karistust kandes määras laagri juhtkond Kuninga arvukatele noortele kriminaalvangidele maleteooriat õpetama ja neile turniire korraldama. Male kergendas karistuse kandmist.

Maleajaloolasena aitas Kuningas Heino Hindrel kokku panna koguteose “Male Eestis” (1965). Armastuse male vastu andis ta edasi oma tütrele.

“Kui kodus malet mängitakse, siis õpib laps vanemate tegemisi kõrvalt jälgides käigud iseenesest selgeks. Ka minu ema mängis natuke,” rääkis Oskar Kuninga tütar Merike Rõtova (kuni 1963. aastani Kuningas).

“Mäletan, kuidas ma lapsena emale ütlesin, et lähme parem paadiga järvele sõitma, igav on,” meenutas Rõtova oma esimest kokkupuudet malega. Tänaseks aastakümneid male juures püsinud, veel praegugi lastega treeneritööd tegev Rõtova sündis 19. augustil 1936 Tallinnas. Ta jätkas isa maleajaloo alast tööd ja toimetas kokku kolm järgmist “Male Eestis” raamatut. Välja andmist ootab neljaski raamat, millega saaks kokku võetud eelmise sajandi viimased aastakümned.

“Isalt sain pisiku külge ja mulle meeldib tänaseni maleajalugu uurida. Koostan hetkel statistikat 1940-1955 aastaid käsitleva spordi aastaraamatu tarvis, neil aastatel jäi spordi aastaraamat välja andmata ja seda tahetakse nüüd tagantjärele teha,” sõnas Rõtova.

1962. aastal kohtusid ühel üleliidulisel armeesportlaste maleturniiril Tallinnas Boriss Rõtov (20.08.1937 Moskva – 10.09.1987 Tallinn) ja tollal veel Merike Kuningas, tegu oli armastusega esimesest silmapilgust.

Vanemalt lapsele, lapselt lapselapsele...

Juba järgmisel aastal noored abiellusid ja perre sündis esimene laps. Esiklaps, poeg Igor Rõtov (14.09.1963) ja tütar Regina Rõtova (19.05.1970) õppisid vanemate kõrval samuti hästi maletama.

Vanemad olid selles osas suureks eeskujuks. Meenutagem: Eesti meistrivõistlused 1975. Boriss Rõtov meeste teine, Merike Rõtova naiste teine. 1978. aastal krooniti Boriss Rõtov aga Eesti meistriks, tema kontosse kuulub veel ka Riias peetud Balti turniiri võit aastast 1969.

1988. aastal abiellus Igor Rõtov Tuulikki Laessoniga (19.03.1969), kes 1993. ja 1996. aastal krooniti Eesti naiste maletšempioniks. Ka Regina Rõtova ei jäänud maha, tema abiellus 1992. aastal Jaan Narvaga (22.02.1958), kes pidi 1989. aasta Eesti meeste maletšempionaadil napilt hõbemedaliga leppima. Olgu lisatud, et Regina Rõtova sai samal aastal naiste tšempionaadil samuti hõbeda, 1987. aastal oli ta saanud pronksi.

Tänaseks on aeg nii kaugel, et Igori ja Tuulikki tütar Krõõt Laesson (04.02.1990) saavutas 2002. aastal Eesti kuni 12-aastaste tüdrukute tšempionaadil pronksi, kuid on viimastel aastatel malest eemaldunud.

Jaani ja Regina abielust sündinud lapsed on samuti hakanud omaealiste seas tegusid tegema. Malet mängivad nii Ann Narva (29.03.1992) kui Triin Narva (12.11.1994). Triin sai eelmisel aastal Eesti kuni 10-aastaste tüdrukute tšempionaadil hõbemedali, tänavu krooniti ta juba sama vanuseklassi meistriks.