Ärapanijad

Print

Vaatamata sellele, et 2008. aasta maleolümpia korraldajalinn sai valitud juba oktoobrikuu lõpus, ei taha järelkajad kuidagi lõppeda. Nelja aasta pärast korraldab maleolümpia Dresden, Tallinn pidi juba teist korda kaotust tunnistama.

Eriti palju on kritiseeritud Eesti Maleliidu (EML) juhatuse esimehe Hendrik Olde poolt vahetult peale Dresdenilt lüüasaamist emotsioonide kõrghetkil SLÕhtulehele (30. X) öeldut: “No aga mida sa ühelt Uganda esindajalt tahad, kui talle kingitakse viiskümmend malelauda!? Loomulikult võtab ta need vastu, müüb kodumaal kolme dollari eest maha ja paneb 150 dollarit taskusse.”

Väide, justkui oleks Saksamaa hääletajad ära ostnud, sai terava kriitika osaliseks nii 5. novembri ”Sirbis” kui ka novembris ilmunud ”Sporditähes”. Tunnistan, tõepoolest Olde pingutas üle. Ehkki Olde väidab samas artiklis, et ta ei pillu hooletult oletusi, vaid edastab fakte – Saksamaa Maleliidu president kinnitanud ise avalikult, et sääraste peibutistega Aafrika riikide poole pöörduti, ei tasuks selliste avaldustega siiski pressis esineda. Seda enam, et tegu on ühe alaliidu tegevjuhiga.

Kas uus rongaema?

Kuid ka pressi reaktsioon on imekspandav. Esiti asus ”Sirbis” Oldele nö ära panema Mart Soidro. Juba pealkiri, kus Oldet nimetatakse maleajakirjandusliku laadaputka jõumeheks, on äärimiselt labane ja viitab, et artiklis ei tahetagi muud teha, kui vaid EMLi halvustada.

Artiklis nimetab autor Oldet veel verbaalset pidamatust põdevaks alaliidu palka saavaks tegevjuhiks. Loodetavasti ei jää selline halvustav kriitika tähelepanuta ja seesama Olde annab väärilise vastulöögi. On ju ”Sirbi” artikli eesmärk vaid üks – laim. Sellise sõimu taustal näib aastate tagune nn rongaema-juhtum lausa süütu naljana. Soidro esitab nimetatud ariklis Oldele kümme küsimust, millele siinkohal ise vastaksin.

Kõigepealt küsimus loba ajamisest. Nagu juba enne mainisin, Olde pingutas tõesti üle. Selles osas jättis EMLi president Carmen Kass palju meeldivama mulje, kui sõnas: ”Kurb muidugi, et nii läks. Aga me ei saa kindlalt väita, et Dresden võitis musta mänguga. Et midagi tõestada, peavad sul olema faktid... Oli kuidas oli, meie ei püüdnud kedagi millegagi meelitada.”

Ehkki Kassi peetakse paljude poolt harimatuks ja rumalaks ei ole ta seda mitte. Esineda ta igatahes oskab, ei pillu hooletult fakte, mis hiljem talle bumerangina tagasi pöörduda võivad. Ega ükski ajudeta blondiin tõenäoliselt omal alal tippu jõuakski, midagi temas on.

Seejärel väidab Soidro, et Olde ronis Kassi seeliku alla. Seda väidet võib käsitleda juba puhtalt naiste diskrimineerimisena. Male pole ainuke eluvaldkond, mida juhib naine, kellel on meesalluvad. Rohkem sallivust naiste suhtes hr Soidro!

Kolmas väide, justkui oleks Eesti võistkondade esinemise ja 2008. aasta maleolümpia korraldajamaa valimise vahel mingi seos, on üsna absurdne. Tõde on, et Saksamaa oli Eesti jaoks lihtsalt liiga tugev vastane. Vaevalt keegi FIDE kongressil hääletanuist üldse huvitus meie võistkondade etteastest, veel vähem teadis naiskonna komplekteerimise alustest.

Häid juhte on vähe

Neljas väide on õige, tõepoolest Margit Brokko-Olde sai maleolümpial eestlastest nõrgima tulemuse. Minugi seisukoht on, et tõenäoliselt olnuks koondisele kasulikumad Tatjana Fomina või Monika Tsõganova.

Viiendana pärib Soidro Eesti-Slovakkia matšiviigi kohta. Teades tausta võin väita, et tegu ei olnud kokkuleppeviigiga. Meeskond läks Slovakkia vastu võitlema, alles laua taga otsustas iga mees individuaalselt viigi kasuks. Males on kiirviike tehtud juba aastakümneid, meie mehed pole siin mingiks erandiks. Veel vähem on põhjust süüdistada meeskonna esinemises Oldet.

Kuuendaks tahab ”Sirp” teada, kas enne kaob käibelt Eesti kroon (Paul Keres 5-kroonisel rahatähel) või taandub Olde oma kohalt. Olde on oma tööga siiamaani väga hästi hakkama saanud. Maletajad on keerulised inimesed, olgu eesotsas kes tahes, ikka ja jälle kostub kisa, et kellelegi justkui tehtaks liiga.

Olde on aastatega käima lükanud nädalalõputurniiride sarja, malet mängitakse Eestimaa eri paigus. Samuti on EMLil väga kena kodulehekülg, vähestel teistel alaliitudel on midagi sama informatiivset ja operatiivset vastu panna. Kodulehekülg uueneb pea iga päev.

EMLi eelarve on tasapisi kasvanud, male juurde on tulnud uusi sponsoreid. Tänavu täitus ammune unistus, taas korraldati Kerese mälestusfestival. Samuti on saamas traditsiooniks matšid Soome ja Lätiga. Need on vaid mõned Olde poolt käima lükatud üritused.

Probleem, mis kindlasti lahendamist vajab, on treenerite palgad ja kvalifikatsioon, kuid samade raskustega maadlevad teisedki alaliidud. EML on organiseerinud treeneritele täienduskoolitusi, siiski on veel pikk tee käia. Ma ei kadesta Oldet, töö, mida ta teeb, ei ole kerge.

Pean ennast väga heaks male asjatundjaks, tunnistan ausalt – ma ei näe hetkel paremat EMLi tegevjuhti kui Olde. Eesti on lihtsalt liiga väike, häid juhtegi on vähe. Meenutan siinkohal eelmisel nädalal toimunud Eesti Olümpiakomitee täiskogu koosolekut. Nii EOK presidendi, asepresidentide kui peasekretäri kohtadele konkurents puudus.

Pada sõimab katelt

Ka tänavu valitud EMLi presidendi kohale kandideeris vaid Kass. Ehkki sel nädalal valitava Eesti Kergejõustikuliidu presidendi kohale on kandidaate kaks, Neinar Seli ja Sven Mikser, ei pruugi sellegi ametikoha täitmisel sisulist võitlust tekkida.

Soidro seitsmes väide, et Olde peaks häbenema aafriklastele ja eurooplastele silma vaadata on mõneti omal kohal, kuid Eesti pressi loevad vähesed välismaalased ja vaevalt see artikkel välismeedias erilist tähelepanu leidis.

Kaheksas väide, et nii valitsus kui Tallinna linn toetasid maleolümpia taotlemist, vajab tõenäoliselt veel kontrollimist. Soidro lihtsalt pillub oletusi. Siinkohal tuletaks meelde rahvatarkust: pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.

Üheksandaks arvab ”Sirp”, et polnuks Oldet Hispaanias, saanuks Eesti rohkem hääli. Julgen kahelda. Kordan, Saksamaa oli liiga kõva pähkel katki hammustamiseks.

”Sirbi” viimase, kümnenda küsimuse mõte kolmanda dimensiooni kohta jääb üsna arusaamatuks, vägisi jääb mulje, et Soidro ei osanud lihtsalt targemat sulepeast välja imeda.

Julgelt sõimab EMLi ka Vaapo Vaher ”Sporditähes”. Siingi viitab juba pealkiri ”Malekäigud emaüsas”, et autori eesmärk pole miski muu, kui vaid malet ja selle ala juhte halvustada. Vaheri puhul on see muidugi tavaline, tema ju vaid tähelepanu taotlebki. Vahendeid valimata. Ei tahakski sellel artiklil pikemalt peatuda, tundku artikli autor rõõmu, et teda on märgatud.

Eesti inimesed on kahjuks sellised, kes kipuvad kangesti teisi arvustama, kuid ei märka seejuures iseenda vigasid. Keegi meist pole täiuslik, kõik eksivad. Eks Oldegi tahaks võib-olla tagantjärele nii mõnegi pressile öeldud lause tagasi võtta, kuid ega selle pärast pea talle veel iga kandi pealt pasunasse andma hakkama.

Kurb, et Eesti meedia otsib vaid halba, vaid tähelepanu. Tihti ei valda autorid absoluutselt teemat, pilluvad vaid oletusi ja mustavad inimesi, kes midagi teha julgevad. Selle asemel, et ise paremini teha. Negatiivne müüb.

Viies Pühajärve kiirmaleturniir

Pühajärve Puhkekeskus toimub 19.-21. novembrini traditsiooniline kiirmaleturniir. Ürituse peakorraldaja on SK Stamina. Toetajatena aitavad heale õnnestumisele kaasa Pühajärve Puhkekeskus, Silmet Grupp jt.

Turniir toimub handikäp-süsteemis st võistlejad on jagatud viide tugevusgruppi, tugevamasse gruppi paigutatud mängija annab nõrgemasse gruppi kuulujale aega ette. Varasematel kordadel on Pühajärve turniiri võitnud Tarvo Seeman (2003), lätlane Edvins Kengis (2002), Kaido Külaots (2001) ja Olav Sepp (2000).

“Tegu on fair play turniiriga, mitte mingi kella paugutamise ja välgutamisega, kus iga poolpunkt tähtis on. Turniir on võistlejaile eelkõige seltskondlik meelelahutus,” rääkis SK Stamina juhatuse liige Urmas Randma.

Tänavune koosseis eilse päeva seisuga: Kaido Külaots, Aloysas Kveinys (Leedu), Edvins Kengis (Läti), eksmaailmameister Aleksander Halifman (Venemaa), Olav Sepp, Riho Liiva, Tarvo Seeman, Meelis Kanep, Aleksander Veingold, Priit Leito, Olev Schults, Igor Rõtov, Brait Lelumees, Aris Ožolinž (Läti), Jüri Järvet (juunior), Margus Sööt, Raul Rebane, Ants Põldoja, Marko Siil, Taivo Jänes, Henri Käsper, Hendrek Kelder, Ülo Tuulik, Jüri Tuulik, Roman Baskin, Aleksander Tammert (seenior) ja Ivo Jürno.

Seega on hetkel kindlad 27 nime, turniirile kutsutakse 30 osalejat. Üsna tõenäoline oli eile ka Saksamaa rahvusvahelise suurmeistri Eric Lobroni mängimine. Kaks kohta on hetkel lahtised, need täidetakse lähipäevil.

Eesti Maleliidu president Carmen Kass kaasa ei tee, talle oleks 29 partiid ilmselt liiga raske ja väsitav mängida. Ehk mõni teine kord. Üritust on kohapealt lubanud kajastada Eesti Raadio.